1-14-2751/12 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Süüdistus G.G’ i süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes sellega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, juhtis 16.03.2014 kell 01.15 ajal *** juures sõiduautot Opel Vectra reg. nr ***alkoholijoobeseisundis, mõõdetuna tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 s/n 80-005399, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,96 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,87 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani G.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus G.G’ ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kuus (6) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Süüdistatav G.G andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub määrata menetluskulude tasumise ositi ja võimalusel osaliselt vabastada menetluskulu tasumisest. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et G.G on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. G.G’ i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava G.G’ i vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid - puuduvad. Tõkend – Tõkendiks on G.G suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355,00 eurot = 532,50 eurot. Kohus määrab KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava taotlusel väljamõistetud sundraha tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. G.G’ ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses) tasuks ja vajalikeks kuludeks kokku 189,60 eurot, millest süüdistatavalt kuuluks väljamõistmisele 165,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel vabastab kohus G.G’ i osaliselt kaitsjatasu tasumisest riigituludesse, mõistes temalt kohtuotsusega kaitsjatasu katteks välja 60,00 eurot. Süüdistatava taotlusel määrab kohus ka kaitsjatasu tasumisi ositi 12 kuu jooksul.