Kohtulahend

Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on 9 klassi haridust. Narva Kutseõppekeskuses keevitaja erialal omandamine jäi pooleli kuritegeliku käitumise ja tekkiva narkosõltuvuse tõttu. Praeguse vangistuse ajal õpib riigikeelt A2 tasemel Varasemalt N.H töötas Narva ettevõttes xxx. Enne vangistust oli N .H xxx, vabanemisel saab selle taastada. Varasemalt on kinnipeetav enda sõnul nii ametlikult, kui ka mitteametlikult töötanud ehitustel. Väidetavalt olevat pikim ühel töökohal töötamine kestnud 1,5 aastat. Praegusel ajal kinnipeetav märgib sissetulekutena elukaaslase palka ja oma xxx. Enamus eelmisest kuritegudest oli sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isik väidab, et tal ei ole alkoholiga varemalt kui ka praegusel ajal probleeme olnud. Isik tunnistab, et on varasemalt heroiini ja amfetamiini tarvitanud, ka süstides. Toimepandud kuriteod olid seotud esmajärjekorras narkootikumide tarvitamiseks raha saamise vajadusega. Vangla meditsiiniandmetel isik viimati tarvitas heroiini aastal 2005. Samuti diagnoositud ka sõltuvust (F11.20). Toimusid ka motiveerivad vestlused ametnikega, mille käigus selgus, et isik on ülimalt motiveeritud narkootikumidest täielikult loobuma ja ka edaspidiselt selles hoiduma. Oli kaalutud võimalus suunata isikut asendusravile, kuid N.H ei vasta kriteeriumitele. Pani toime 9 väärtegu NPALS § 15 lg 1 alusel. N.H on kriminaalkorras karistatud 11 korral ning reaalselt karistust kannab 5 korda. Viimane karistus mõistetud varguse eest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%, Viru vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelvalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx. See on ühetoaline korter, kus elab kinnipeetava elukaaslane xx xxx, enne vangistust elas N. H samal aadressil. Korteri omanik xx xx on nõus elektroonilise valve kohaldamisega N.H suhtes oma elamispinnal - ta allkirjastas nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. xx xx elab sellel pinnal üksi. Tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. N.H on Rahvastikuregistri andmetel registreerimine aadressil xxx, sellel aadressil elab kinnipeetava ema. Kinnipeetaval on kuni 06.06.2016 kehtiv välismaalase pass. Kriminaalhoolduse alla on N.H määratud kolmel korral. Kriminaalhoolduse lõpetamise ettekannetest - kõigi kolme järelevalve all viibitud aja jooksul pani N. H toime uued kuriteod. Prokuröri abi Natalja Firsova ei toeta kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. N.H taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et N.H tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.H isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. N.H distsiplinaarkaristused puuduvad. N.H on vanglas viiendat korda. Varem kriminaalkorras karistatud 10 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Viimane karistus mõisteti varguse eest. Varasemalt N .H on kolmel korral allutatud käitumiskontrollile, millest ükski ei õnnestunud. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (varasemalt karistatud NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning N .H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem N .H-le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks N .H uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.