Kriminaalasi 1-14-2389
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-2389
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Liivo
Kohtuistungi sekretär
Terje Liebert
Kriminaalasi
I.D süüdistuses KarS § 424 järgi
Prokurör
Lauri Talumäe
Süüdistatav
I.D , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, emakeel eesti keel, elukoht: XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld.
Menetluse liik
Kokkuleppemenetlus
Süüdi tunnistada I.D KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud kuud. KarS§ 68 lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg 10.10.2013.a. kuni 11.10.2013.a., s.o 2 päeva ning ärakandmise kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust 3 aastat ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.D ei pane temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s..o 26.03.2014.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: Riho I.D-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot ja toimi koopiate kulu 0.45 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või arvele nr EE932200221023778606 Swedbank’is või arvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-14-2389, sundraha, muud menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: I.D juhtis 10.10.2013.a. kella 13.21 ajal Tallinnas Asula tn 1 juures mootorsõidukit Citroen, reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,17 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,10 mg/l kohta, lõplik lugem 1,07 mg/l kohta), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani I.D toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud, tsiviilhagi puudub. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav I.D , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus I.D süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KarS§ 68 lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning ärakandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 73 sätteid, määrata,
-2-
et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.D ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil jäi süüdistatav I.D sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel I.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. I.D-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 532,50 eurot ja koopiate tegemise kulu 0,45 eurot. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik
-3-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.