Kohtulahend

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2014 Jõhvi kohtumajas

Kriminaalasja number

1-14-1012 (13240105111)

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Ingrid Koddo , Marina Davõdovitš

Kriminaalasi

A.H süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ene Timmi

Prokurör Süüdistatav

A.H , isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxx, emakeel – vene keel, töökoht xxx. Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 30.10.2013.

Istungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

26.03.2014 Juhindudes KrMS § 249, kohus

O T S U S T A S:

A.H süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi. Mõista karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära, so 5 000 (viis tuhat) eurot. Lähtudes KarS § 73 jätta rahaline karistus summas tingimisi A.H suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui A.H katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrata 3 (kolm) aastat. Katseaja algus – 26.03.2014. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Viru Maakohtu 05.11.2013 määrusega arestitud A.H-lt ära võetud raha summas 215 € konfiskeerida KarS § 831 alusel. Välja mõista A.H ́ilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud:

532,50 eurot sundraha, 144 eurot kaitsjatasu, 0,45 eurot toimiku koopia maksumus. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul osade kaupa arvates kohtuotsuse jõustumisest. Esimene osamakse tuleb teha 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni õiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtu tuvastatud asjaolud A.H on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikus 1.jaanuarist 2012 kuni 30.oktoobrini 2013 varastas salaja oma töökohalt xxx aadressil xxx asuvast AS xxx tootmistsehhist AS-le xxx kuuluvaid terasest ja roostevabast terasest metallijääke. Eelnimetatud perioodil viis ta igakordselt ja regulaarselt õhtuste vahetuste ajal tükkhaaval tsehhist välja metalli ja turustas selle xxx aadressil xxx asuvasse illegaalsesse metallikokkuostupunkti. Kokku varastas ta selliselt AS-st xxx vähemalt 90 kg roostevaba terast maksumusega 0,70 eurot 1 kg eest, kogumaksumusega 63 eurot ning metallijääke (terast) koguses 6 825 kg, maksumusega 0,18 eurot 1 kg eest, kogumaksumusega 1228.50 eurot, kokku võõrast vara summas 1291.50 eurot. Sellega pani A.H toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada A.H KarS § 199 lg 1 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära, so 5000 eurot. KarS § 73 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui A.H ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid.