Kohtulahend

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.I-lt riigituludesse sundraha viissada kolmkümmend kaks (532) eurot 50 senti, kriminaaltoimiku materjalist kaitsjale koopia tegemise kulu 45 senti ja käekirjaekspertiisi tasu üks tuhat nelisada kümme (1410) eurot, postikulu 2(kaks)eurot ja 61 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul igakuiste maksetena. Rahaline karistus tuleb tasuda ühe (1) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või arveldusarvele EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 4100065035. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või arveldusarvele EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus A.I süüdistatakse selles, et tema esindades MTÜ Koolituskoda, sõlmis Sotsiaalministeeriumiga raamprogrammi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“ raames

võlanõustamist saanud isikute võltsitud võlanõustamise osavõtugraafikud, mille alusel lõi Sotsiaalministeeriumile teadvalt ebaõige ettekujutuse enda poolt teenuse osutamisest T.K. le Rapla piirkonnas 8 tundi (8 x 28,49= 227,92 eurot), G.P. le Jõgeva piirkonnas 13,5 tundi (13,5 x 24,99 = 337,37 eurot), V.U. ile Jõgeva piirkonnas 12 tundi (12 x 24,99 = 299,88 eurot) ja E.K. le Jõgeva piirkonnas 15 tundi (15 x 24.99 = 374,85 eurot). Samuti esitas A.I Siseministeeriumile H.K. võlanõustamise osavõtugraafiku, mille kohaselt on osutatud 31. jaanuaril 2012. a võlanõustamise teenust 2 tundi Rapla piirkonnas, kuid tegelikkuses osutati teenust H.K. ja R.M. üheaegselt kokku 2 tundi (2 x 28,49 = 56,98 eurot), kuid A.I on esitanud võlanõustamise osavõtugraafikud nii H.K. kui ka R.M. nimelt kokku 4 tundi. Nimetatud võltsitud võlanõustamise osavõtugraafikute alusel esitas A.I Sotsiaalministeeriumile alljärgnevad arved: • oktoobrikuu 2011. a arve nr 81-11-11, milles kajastas E.K. mitteosutatud teenuse eest tunde 5 tunni võrra rohkem, • detsembrikuu 2011. a arve nr 1-1-12, milles kajastas E.K. le, V.U. ile ja G.P. le mitteosutatud teenuse eest tunde 10 tunni võrra rohkem, • jaanuarikuu 2012. a arve nr 3-2-12, milles kajastas E.K. le, V.U. ile, G.P. le ja H.K. mitteosutatud teenuse eest tunde 26,5 tunni võrra rohkem, • veebruarikuu 2012. a arve nr 10-3-12, milles kajastas T.K. le mitteosutatud teenuse eest tunde 8 tunni võrra rohkem, mille alusel Sotsiaalministeerium maksis välja osutatud teenuse eest 1297 eurot, millises summas on Sotsiaalministeerium kahju saanud. Sellega pani A.I toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise ehk kelmuse. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS §-des 344 lg.1, 345 lg 1 ja 209 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 63 lg 1 alusel kohtus süüdistatavale A.I-le karistuseks rahalise karistuse 250 päevamäära (päevamäär 12.2 eurot), s.o kokku 3050 eurot. Menetlus kohtus Kohtuistungil 26.03.2014 avaldas prokurör Margus Lellep kokkuleppe ja jäi sõlmitud kokkulepe juurde. Süüdistatav A.I tunnistas, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav; ta kinnitas, et kokkuleppe läbirääkimistel ta sai avaldada oma tahet; ta jäi kohtus kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahetega. Kaitsja Anne Tammer jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust kaitsealuse tahetele; taotles kokkulepe otsusele aluseks võtta. A.I ja tema kaitsja Anne Tammer taotlesid KrMS § 180 lg. 3 alusel menetluskulude nõude ajatamist aastale, tulenevalt A.I poolt rahalise karistuse tasumisest ning töökoha kaotusest.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav A.I väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 209 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus nõustub karistuse liigi ja karistuse suurusega. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on T.K. , E.M. ja A.S. poolt paberile kirjutatud allkirjaproovid kolmes ümbrikus, klienditoimikud nr 26, 27, 34, 6, 15 ja 33 ühes ümbrikus ning A.I poolt paberile kirjutatud käekirja proovid ühes ümbrikus. Kohus leiab, et kõik asitõendid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kuriteoga tekitatud kahju osas on esitanud tsiviilhagi Sotsiaalministeerium summas 1297 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p.5, 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui on rikutud kannatanu omandit või sellega sarnast õigust või valdust , samuti seadusest tulenevat kohustust ning tekitatud kahju. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud A.I poolt kuriteoga Sotsiaalministeeriumile varalise kahju tekitamine ja A.I süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. A.I võttis kohtuistungil tsiviilhagi 1297 eurot õigeks. TsKMS § 440 lg. 1 näeb ette , et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega leiab kohus, et Sotsiaalministeeriumi tsiviilhagi 1297 eurot on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada A.I vastu. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. A.I menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, kriminaaltoimiku materjalist kaitsjale koopia tegemise kulu 0,45 eurot ,käekirjaekspertiisi tasu 1410 eurot, postikulu 2, 61 eurot. Kohtunik leiab, arvestades A.I-lt väljamõistetavate menetluskulude suurust ning asjaolu, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb süüdistataval tasuda ka rahaline karistus ja tsiviilhagi, on alust arvata, et menetluskulude ühekorraga äratasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa ühe aasta jooksul igakuiste maksetena. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.