1-13-9448/20 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kinnipidamisasutusest G.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Alates 22.11.2013 töötab isik xxx ning alates 08.11.2013 toimuvad motiveerivad vestlused, mille tulemusena tekkis isikul motivatsioon osaleda sotsiaalprogrammis „xxxg“ning on motiveeritud loobuma narkootikumidest. Kinnipeetav soovib elama asuda oma ema Žxxx xxx on varasemalt teostanud xxx. Enne vangistust oli töötukassas töötuna arvel alates 08.11.2012. Mingit sissetulekut ei oma, on oma ema ülalpeetav. Majandusliku toimetulekut on mõjutanud alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine. Alkoholi tarvitas 15-16 eluaastast. Hetkel ei tarvita alkoholi üldse. Narkootilistest ainetest suitsetanud kanepit tarvitanud amfetamiini (süstinud). 2009 aastal viibis xxx. Viimati süstis amfetamiini enne vanglasse sattumist kord või kaks korda nädalas. Isikul on vanglas diagnoositud sõltuvus. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Käesolevat vangistust kannab katseaja tingimuste rikkumise ja uue kuriteo sooritamise eest katseajal. Vangla toetab G.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemisel elama asuda oma ema ŽxxxG.P korterisse aadressil xxx. Käesoleval ajal elab korteris Žxxx Prxxna üksi. ŽxxPrxxxa töötab ning on nõus poega vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on põhiharidus. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole Pjotr prokošinil kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Kinnipeetav on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Käesolevat karistust kannab katseaja tingimuste rikkumiste ja uue kuriteo sooritamise eest katseajal. G.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult toetab G.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks määrata 4 kuud. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks G.P jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et G.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalvega ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2(4)

G.P on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Esimesel kahel korral on kinnipeetavat karistatud varavastaste kuritegude (vargused) toimepanemise eest. Viimasel korral on teda karistatud katseajal toimepandud kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid viimasel katseajal rikkus kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud kohas, ega taotlenud luba elukoha vahetuseks ning pani toime uue kuriteo, karistus pöörati täitmisele. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-6) on näha, et G.P on 3 korral karistatud väärteokorras, nendest 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus G.P puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Kohtu arvates ei ole kinnipeetava puhul kriminaalkoohdus enam see meede, mis võimaldab maandada uue kuriteo toimepanemise riske Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab majandustöödel ning alates 08.11.2013 toimuvates motiveeritavates vestlustes, mille tulemusena tekkis isikul motivatsioon osaleda sotsiaalprogrammis „xxx“ning motivatsioon loobuda narkootikumidest. Isikul on isikut tõendav dokument ID kaart kehtivusega 15.12.2014. Vabanedes soovib G.P elama asuda oma ema Žxxx G.P korterisse aadressil xxx. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas vähene haridus (põhiharidus) ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, tarvitas mõnuaineid, oli tegevuseta. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades G.P poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod ja lisaks kanepi ebaseaduslik kasvatamine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal eiras kõiki kontrollnõudeid, lisaks pani toime uue kuriteo, karistus pöörati täitmisele, tema käitumist vabaduses (katseajal väärteo toimepanemine- väheväärtusliku asja vargus), ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseaja jooksul rikkus kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimistele, ei elanud kindlaksmääratud kohas, ega taotlenud luba elukoha vahetuseks ning lisaks pani toime uue kuriteo, karistus pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta G.P-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures katseajal ei tulnud kontrollnõuete täitmisega toime ja jätkas kuritegude toimepanemist, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ema juures samal aadressil ja ema toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kohtu arvates ka elektrooniline järelevalve ei ole käesoleval ajal kinnipeetava puhul faktoriks, mis aitaks olulisemal määral välistada isiku poolt uute kuritegude toimepanemist. Elektrooniline järelevalve annab võimaluse jälgida isiku liikumist, kuid ei välista iseenesest uute eriti 3(4)