Kriminaalasi nr.1-12-11671
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
25. märts 2014 .a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-11671
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär
Ingrid Koddo juuresolekul
Prokurör
Natalja Firsova (kirjalik arvamus)
Kaitsja
Kaido Kooga
Asja läbivaatamise kuupäev 24.03.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid A .J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
A.J , isikukood XXX, viibib Viru Vanglas
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta A.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Kaido Kooga taotlus A .J-ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 72 eurot. Välja mõista A.J-ilt kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. A.J tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011 või Swedbank nr. EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „ A.J 1-12-11671 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.12.2012 kohtuotsusega KarS § 329 järgi karistati KarS § 65 lg 2 alusel 10 kuu vangistusega , mis asendati 600 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat . Viru Maakohtu 27.08.2013 määrusega pöörati karistus täimisele. Kandmisele kuulus 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.08.2013 ja lõpp 05.06.2014. Kinnipidamisasutuses A.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes soovib isik asuda elama ema juurde aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on põhiharidus , õppis xxx lukksepa eriala, kuid jättis pooleli. Tegi enne vangistust juhutöid. Vanglas töötab majandustöödel. On osalenud sotsiaalprogrammis xxx. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx. Kinnipeetav on karistatud 4 korda ning reaalset vangistust kannab 1. korda. Enne vangistust tarvitas alkoholi ja narkootikume. Karistatud ka joobes juhtimise eest. On varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Karistus on pööratud täitmisele. Viru Vangla toetab A .J-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt A.J asub vabanemisel elama ema juurde aadressil xxx. Ema on nõus poega vabanemisel toetama. Kinnipeetaval on vabanedes garanteeritud töökoht xxx. Olles määratud kriminaalhooldusele, ei sooritanud õigeaegselt talle ettenähtud ÜKT tunde ning ei ilmunud õigeaegselt registreerimistele. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. A.J taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et A.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.J on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vangistuses viibib 1. korda. Vabanedes on kinnipeetaval garanteeritud töökoht samuti elukoht. A.J tarvitas vabaduses alkoholi ja narkootikume, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades kuriteo raskust, ei ole A .J ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A.J-i mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /
vabastamisega temale
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.