Kriminaalasi nr. 1-11-8006
Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise
25.märtsil 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu S.V vangistusest vabastamist, leidis:
tingimisi enne tähtaega
S.V tunnistati Harju Maakohtu 10.oktoobri 2011.a otsusega süüdi KarS § 121, § 199 lg 2 p 8 - § 25 lg 2 ja § 203 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata ning katseajaks allutati S.V kriminaalhooldusele. Kohtuotsus jõustus 18.oktoobril 2011.a. Harju Maakohtu 27.septembri 2013.a määrusega pöörati S.V-le Harju Maakohtu 10.oktoobri 2011.a otsusega mõistetud karistus täitmisele, karistuse täitmise tagamiseks oli süüdimõistetu kuulutatud tagaotsitavaks ning karistuse alguseks loeti tema tabamine 01.septembril 2013.a. Kohtumäärus jõustus 14.oktoobril 2013.a. S.V karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 30.aprillil 2014.a. Toimikus leiduva karistusregistri väljavõtte kohaselt on S.V varem kriminaalkorras karistatud:
S.V kinnitas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuna tahab karistuse lõpuni ära kanda ja ei näe mõtet enda karistuse pikendamisel ennetähtaegse vabanemise korral. Enda tulevast elukohta süüdimõistetu avaldada ei soovinud ning teatas, et hiljem soovib ta ilmselt lahkuda Eestist. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on S.V ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna S.V ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja soovib oma karistuse lõpuni ära kanda, siis leiab kohus, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole ka põhjendatud. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud sisulisest küljest. S.V puhul on positiivne, et vangistusest puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kes ei kanna vangistust esmakordselt. Käesoleva vangistuse kandmiseks anti süüdimõistetule esmalt võimalus kanda seda tingimisi katseajaga vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna, kuid seda ta hinnata ei osanud ja hoidis kriminaalhooldusest eemale. Seetõttu tuli kohtul ta tagaotsitavaks kuulutada ja pöörata mõistetud vangistus reaalselt täitmisele. Kuna kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kriminaalhoolduse eesmärki ja vajalikkust ei hinda S.V ka praegusel ajal, siis leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei ole põhjendatud juba sellest lähtuvalt. Samuti on kohtul alust kahelda, et maandatud oleksid süüdimõistetu õigusvastase käitumise riskitegurid. Nimelt nähtub materjalidest, et S.V küll tunnistab oma käitumisega seonduvaid probleemkohti, kuid ei hinda neid alati objektiivselt ega saa aru oma rollist probleemolukordade tekkes. Samuti ei ole ta seadnud endale tulevikuks positiivseid ja selgeid eesmärke, mistõttu leiab kohus, et on suur risk süüdimõistetu poolt varasema elustiiliga jätkamiseks ka praeguse vabanemise järgselt. Lisaks eeltoodule ei avaldanud süüdimõistetu kohtule enda vabanemisjärgset elukohta, samuti nagu ka puudub sellekohane info vangla materjalides ja seega puudub kõige olulisem tingimus käitumiskontrolli kohaldamiseks, s.o isiku kindel elukoht Eestis. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et S.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna isik ei soovi vabastamist, tema üle käitumiskontrolli kohaldamine on elukoha puudumise tõttu võimatu ja samuti puudub kohtul piisav veendumus, et süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi ning ei jätkaks kuritegude toimepanemist. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus
määras: Jätta vabastamata S.V (IK XXX) temale Harju Maakohtu 10.oktoobri 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.