lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-21698/54

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 25.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-09-21698/54
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1544
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-21698/20Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.10.20101-09-21698/47Tartu Maakohus Tartu kohtumaja26.02.20141-09-21698/103Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja22.09.20151-09-21698/116Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja19.01.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-21698

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 26. veebruari 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Ivar Palu kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 26. veebruari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Ivar Palu kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu

eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale määruskaebemenetluses Ivar Palule riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Ivar Palult välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 60 eurot riigituludesse. Ivar Palul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Ivar Palu 1-09-21698 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1.
I. Palu tunnistati süüdi Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2010 otsusega KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati I. Palu süüdi KarS § 117 lg 1 ja § 118 p 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks liitkaristuseks I. Palule mõisteti 9 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.08.2009 ja lõppeb 10.08.2018.
2.Tartu Maakohtu 26.02.2014 määrusega jäeti I. Palu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
3.Maakohus asus seisukohale, et kuigi formaalsed eeldused I. Palu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla on olemas, ei ole selline toimimisviis siiski põhjendatud. Kohus arvestas järgmisi asjaolusid. 3.1 Kohus märkis, et enne käesolevas asjas tehtud kohtuotsust puudusid I. Palul kehtivad kriminaalkaristused. Tema vangistus on kulgenud rahuldavalt. I. Palu on karistuse kandmise ajal osalenud tööhõives. Alates 01.04.2013 töötab ta AS-s EVT. I. Palu on vanglas läbinud keevitusalase õppe ja sotsiaalabiprogrammi „Viha juhtimine.“ Järelikult on isikul soov oma elu muuta ning ühiskonda sobituda. Samas ei ole isik ka vanglas suutnud õiguspäraselt käituda ja teda on distsiplinaarkorras karistatud kahel korral. Kehtivaks karistuseks on 22.01.2014 kohaldatud noomitus sigareti omamise eest. Kuigi rikkumine ei ole raske, näitab see, et I. Palul on raskusi reeglitele allumisega vangla tingimustes, mis viitab tõenäosusele, et ta ei suuda seda teha ka vabaduses, kus ta peab oma tegevust ise juhtima ja kontrollima. 3.2 Edasi nimetas kohus, et pärast vabanemist asuks I. Palu elama oma vanemate tallu, kus praegusel ajal elavad tema vend ja lisaks üks allüürnik. Mõlemad isikud tarvitavad sagedasti alkoholi ning see võib ka kinnipeetavat mõjutada uuesti alkoholi tarbima. Alkoholi tarvitamine on aga I. Palu puhul kuriteo toimepanemise riski tõstev faktor, kuna ka praegu kantav karistus mõisteti talle tegude eest, mis olid toime pandud alkoholijoobes. Seda riski ei vähendaks ka allüürniku lahkumine. Samuti puudub kinnipeetaval vabaduses kindel töökoht. Kohtunik möönis, et I. Palul on mitmeid tööoskusi, sh ka vanglas omandatud keevitaja eriala. Samuti on tal harjumus tööd teha. Mõlemad eelnimetatud asjaolud peaks kergendama tal töö leidmist. Samas asub I. Palu tulevane elukoht piirkonnas, kus napib töövõimalusi. Vabastamine elektroonilise valve alla ei võimaldaks kinnipeetaval otsida tööd elukohast väga kaugel, nt mandril. Vabanemisfondis on I. Palul vaid 769.44 eurot. Olulist majanduslikku tuge ei saa pakkuda ka kinnipeetava tugiisikuks olev vend, kuna temagi ei oma alalist töökohta, vaid elatub juhutöödel saadavast sissetulekust ja toimetulekutoetustest. Seetõttu on kinnipeetava majanduslik olukord vabastamise järgselt väga ebakindel. Ainuüksi rahalisi nõudeid on I. Palu vastu aga esitatud 6078 euro ulatuses. Eelnev viitab sellele, et I. Palu kohanemine ühiskonnaga võib kujuneda keerukaks ning see omakorda võib viia konfliktsituatsioonideni, mis päädivad õigusrikkumiste toimepanekuga. 3.3 Lisaks leidis kohtunik, et I. Palu ennetähtaegne vangistusest vabastamine on vastuolus õiguskorra kaitsmise huvide ning ühiskonna üldise õiglustundega. KarS § 76 lg 3 kohaselt on esimene faktor, mida kohus isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel arvestama peab, kuriteo toimepanemise asjaolud. Käesolevat vangistust kannab I. Palu muuhulgas ka selle eest, et ta kasutas teise isiku suhtes korduvalt füüsilist vägivalda, mis lõppes sellega, et ta tekitas talle raske tervisekahjustuse ja põhjustades ettevaatamatusest tema surma. I. Palu -2-

tegu iseloomustab hoolimatu suhtumine teise inimese tervisesse ja kehalisse heaolusse. Kõnekas on asjaolu, et kannatanuks oli I. Palu enda elukaaslane, seega väga lähedane inimene. Eelnevast tulenevalt leidis kohtunik, et senine vangistuses viibitud aeg ei ole olnud piisav, et I. Palu oleks saanud end rehabiliteerida. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4.I. Palu kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. 4.1 Kaitsja märgib kinnipeetava vangistusaegse käitumise kohta, et I. Palu viibib vanglas esimest korda ning on karistuse kandmise ajal teinud olulisi muutusi enda mõttemaailmas. Ta on läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi: võttis aktiivselt osa sotsiaalprogrammidest „Viha juhtimine“ ning „Usk ja teadmine,“ osales majandusabitöödel köögitöölisena ja keevitaja kutseõppes, lõi kaasa tööhõives Star Invest ja alates 01.04.2013 on tegev AS EVT-s. Kuna kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, on tema käitumine vanglas hea. 4.2 I. Palut vabaduses eesootavate elamistingimuste ja võimaluste kohta nimetab kaitsja järgnevat. Enne vangistust omas I. Palu kindlat sissetulekut ning enda sõnul majanduslikke probleeme tal ei olnud. Vabaduses on tal võimalik töötada ehitusel, autojuhina, autoremondilukksepana ning keevitajana. Kuna ta kohaneb erinevates olukordades ja keskkonnas kiirelt, soovib I. Palu peale vabanemist alustada talupidamist oma võimaluste piires. Peale selle on tal võimalik registreeruda töötuna ja kasutada töötukassa teenuseid. Elama asuks I. Palu oma venna juurde. Kinnipeetaval on ka teine vend ning suhted on vendade vahel head ja toetavad. Rahalisi nõudeid on I. Palul summas 6078 eurot, mida kinnipeetav soovib vabanedes tasuda tööle asumisega. 4.3 Kaitsja hinnangul kinnipeetav mõistab, et enamik tema probleemidest on saanud alguse alkoholi kuritarvitamisest ja ei soovi rohkem alkoholi tarvitada. I. Palu puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut ning on nüüdseks teinud teadliku eluvaliku, milleks on hoiduda ümbritsevatele kannatuste ja valu tekitamisest ning vanglasse naasmisest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus leiab samuti, et I. Palu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea kolleegium tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 vajalikuks selles toodud seisukohti täies mahus korrata, vaid rõhutab üksnes teatud punkte ning vastab kaebuses esitatud väidetele.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult jõudnud järeldusele, et arvestades kinnipeetava poolt toime pandud raske isikuvastase kuriteo asjaolusid, ei oleks tema ennetähtaegne vabastamine nii pikalt (s.o enam kui neli aastat) enne karistusaja lõppu õigustatud ja läheks vastuollu nii õiguskorra kaitsmise huvide kui ühiskonna õiglustundega. Kolleegium lisab omalt poolt, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et raskete kuritegude toimepanemine toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni ning nii süüdimõistetule kui teistele ühiskonnaliikmetele tuleb anda selge signaal toimepandu hukkamõistetavusest. Käesolevalt on süüdimõistetu ärakandmata karistusaeg veel liiga pikk ja I. Palu karistuse eesmärke ei saa lugeda täidetuks. -3-
7.Kriminaalkolleegium nõustub esimese astme kohtu hinnanguga ka I. Palu vangistusaegset käitumist puudutavas osas, s.o kuigi antav üldhinne on rahuldav, tuleb siiski tähelepanu pöörata kehtivale distsiplinaarkaristusele ning teha sellest järeldus, et kinnipeetaval võib raskusi tekkida vabastamisega kaasnevate kontrollnõuete ja – kohustuste täitmisega. Maakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud ka I. Palu elamistingimusi ja tööle asumise võimalusi ning ringkonnakohtul siia midagi lisada ei ole. Kaitsja väited vendade vahelistest toetavatest suhetest, tööle asumise teoreetilistest väljavaadetest ja kinnipeetaval enese töötuna arvele võtmise võimalusest alama astme kohtu seisukohti ei muuda. Samuti ei anna I. Palu vabastamiseks alust tema kahetsus, lubadus alkoholi mitte tarvitada ja tema soov edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Kuivõrd kuriteod, mille eest kinnipeetav vangistust kannab, olid sooritatud alkoholijoobe seisundis, siis näeb ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga isiku varasemas alkoholi tarvitamises võimalikku riskifaktorit uute kuritegude toimepanemisel.
8.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
9.Kaitsja N. Agarjova on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal asja ettevalmistamiseks 1 tund ja määruskaebuse koostamiseks samuti 1 tund, mille eest ta soovib kokku tasu summas 120 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka määratud kaitsjale määratud tasu selle põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatult suur on õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 2 tundi. Arvestades, et N. Agarjova osales kinnipeetava kaitsjana ka maakohtus ja esitatud määruskaebuses ta põhimõttelisel mingeid uusi argumente ei esitanud, siis tuleb kulunud aeg lugeda põhjendatuks kokku 1 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on I. Palule määruskaebemenetluses osutatud õigusabi mõistlikuks hinnaks 60 eurot. Seega määrab ringkonnakohus vandeadvokaat N. Agarjovale Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 60 eurot I. Palule määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg 2 mõistab vastava menetluskulu I. Palult välja.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

-4-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.