Kriminaalasi nr 1-14-2667
Kokkuleppemenetlus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. märts 2014.a Valga kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-2667
Kohtukoosseis
Kohtunik Marian Priks
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Reelika Käis
Kriminaalasi
J.K süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Valdo Gerassimov
Süüdistatav
J.K Elukoht: ********; IK: XXX; ********; varem kohtulikult karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld.
Kaitsja
KrMS § 173, §§ 248-249 ja § 318 lg 3 p 4 alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.K KarS § 121 järgi ja karistada teda kahe (2) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.K 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada J.K suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud:
KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 ja lg 3 alusel välja mõista J.K ́ult riigi tuludesse: • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) ja • kaitsjatasu summas 36 eurot (kolmkümmend kuus eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude summas 568,50 (viissada kuuskümmend kaheksa eurot ja 50 senti) eurot tasumine ositi järgmiselt: 1) aprillis 2014.a tasuda 51,50 eurot; 2) alates maist 2014.a tasuda igakuiselt 47 eurot kuni menetluskulude lõpliku tasumiseni; 3) menetluskulud tuleb tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s või kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: J.K, 1-14-2667, menetluskulu ositi tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.
Kohus
tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse J.K selles, et tema 01.01.2014.a kella 03 paiku ********lükkas M K pikali, haaras kõrist ja lõi mitmel korral täis õllepudeliga vastu pead, kuni pudelid purunesid. Oma teoga tekitas M Kle füüsilist valu ning tervisekahjustuse: lagipea pindmise põrutushaava, kaelale hematoomid, paremale õlavarrele 2 cm pindmise haava. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega, pani J.K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi puudub.
Kokkuleppe sisu: Karistuse liik ja määr J.K suhtes: Prokurör nõuab kohtus: KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.K ́ule karistuseks kaks (2) kuud vangistust.
2 (3)
KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.K 3 - aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluse käik: J.K on end inkrimineeritavas kuriteos süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav J.K ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt on sõlmitud lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav J.K kinnitab kohtuistungil, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Süüdistatav palub ajatada menetluskulud ühele aastale. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Prokurör menetluskulude ajatamise taotlusele vastu ei vaide. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on käesoleval ajal 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on kaitsja tasuna väljamõistetud 36 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks J.K ́ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha summas 532,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 36 eurot - riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et J.K taotlus menetluskulude ajatamiseks on põhjendatud. J.K töötasu on xxx-xxx eurot ühes kuus. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Menetluskulude tasumine koheselt käib temale üle jõu. Kohus peab mõistlikuks menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda esmalt 51,50 euro ning seejärel 47 euro suuruste osamaksetena kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). Marian Priks Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.