Kohtulahend

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 28.11.2011. a otsusega tunnistati Urmet Koort süüdi KarS § 404 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema, s.o Tartu Maakohtu 30.09.2011. a otsusega mõistetud karistusega. Urmet Koortile mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, millest arvestati maha Tartu Maakohtu 30.09.2011. a otsusega mõistetud ärakantud karistus 22 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 8 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.11.2011. a ja lõppeb 05.11.2014. a. Kohtuotsustest tulenevalt oli kinnipeetav KarS § 76 lg 2 p 2 alusel vähemalt 2/3 karistusajast ära kandnud 17.03.2014. a. Tartu Vangla toetab Urmet Koorti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Urmet Koort on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, teine reaalne vangistus. Kuritegude raskusaste sama. Urmet Koort osaleb alates 13.12.2012. a tööhõives. Vajadusel on toimunud individuaalvestlused psühhiaatriga. Urmet Koort on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige hetk. 20.09.2012. a on katkestanud õpingud 7. klassis tervislikel põhjustel. Urmet Koortil on 14 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel asub elama xxxxxxxxxxxxxxxva. Enne vangistust elas seal abikaasa xxxxxxxxxx ja kahe ühise lapse ning kolme xxxxxxxxxx lapsega tema eelmistest kooseludest. Korter on abikaasade ühisvara. Urmet Koort ei ole motiveeritud haridust omandama. Enne vangistust töötas AS-is ISS Kinnisvara ühe kuu. Sissetulekuteks oli ka töövõimetuspension ja Jõgeva Linnavalitsuse poolt eraldatav toimetulekutoetus. Lisaraha teenis juhutöödel. Tartu Vangla andmetel on seisuga 10.02.2014. a vabanemisfondis 164,28 eurot ja täitmata rahalisi nõudeid 10 923,60 eurot. Ema on surnud, isaga Urmet Koort ei suhtle. Kolmest õest suhtleb Urmet Koort ühega. Soovist kätte maksta õe mehele süütas maja, kus viibisid tema õde ja lapsed. Alkoholi kuritarvitamine on tekitanud varasemalt abikaasade vahel probleeme. 2010. a paigaldati nahaalune preparaat, kuid pärast seda tarvitas ikka alkoholi. Enda sõnul jõi enne vangistust üsna vähe. Motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Varasemalt on Urmet Koortil tuvastatud töövõimekaotust 40%. Tingitud psühhiaatrilistest probleemidest. Enam ei ole. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt tuleks Urmet Koortile määrata riskide maandamiseks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; osalema sotsiaalprogrammis. Urmet Koorti ja xxxxxxxxxx korter oli vahepeal võlgade tõttu kohtutäituril sundmüügis. Enam ei ole, sest saavutati kokkulepe maksegraafiku osas, pärast mida vabastati korter. Pere sissetuleku moodustab käesoleval ajal xxxxxxxxxx töövõimetuspension 239 eurot ja peretoetused 345 eurot. Omavalitsus on maksnud toimetulekutoetust. Vabanemise korral Urmet Koortil töökoht puudub.

Prokurör ei toeta Urmet Koorti tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et Urmet Koorti tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik ning risk uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt olemas. Samuti puudub prokuröri hinnangul veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida Urmet Koorti käitumismalli, mõtlemist ja elustiili.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Urmet Koort selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus kohtul kaalutleda ja vabastada Urmet Koort tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et Urmet Koorti poolt toimepandud kuritegude asjaolud on rasked, kuivõrd Urmet Koort on korduvalt süüdi mõistetud süütamises, millega seati ohtu kolmandate isikute elud ja tervised. Kuritegude asjaolude raskust suurendab seegi, et Urmet Koorti selgituste järgi eitab ta ühe kuriteo toimepanemist, milles süüdimõistmise eest karistust kannab. Kuigi isiku süüditunnistamine kuriteos ei ole eeldus selleks, et isikut tingimuslikult ennetähtaegselt vangistusest vabastada, on see oluline hindamaks, kas ärakantud karistus on täitnud oma eesmärki – et süüdimõistetu edaspidiselt ei pane toime uusi kuritegusid. Sellele hinnangu andmiseks on tähtis, kas süüdimõistetu on toimepandud kuriteost aru saanud ja teinud sellest vajalikud järeldused, et vabaduses jätkata õiguskuulekat elu. Urmet Koorti puhul kohtul sellesisulist veendumust praegusel ajal ei teki. Urmet Koorti käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud samuti reeglistikku järgiv. Urmet Koorti on distsiplinaarkorras 14-l korral karistatud. Viimane distsipliini rikkumise eest karistuse määramine (kartser) oli 10.04.2013. a. Urmet Koort selgitas, et distsipliinirikkumised on peamiselt seotud suitsetamisega, millisest tegevusest ta loobus pärast seda, kui tal tuli karistusena kartseris olla. Kohus peab positiivseks, et karistuse kandmise ajal on Urmet Koort osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogramme. Urmet Koorti peamiseks riskifaktoriks vabaduses uute kuritegude toimepanemisel tuleb pidada tema alkoholi tarvitamise harjumust. Urmet Koort on selgitanud, et kui ta poleks tarvitanud alkoholi, ei oleks ta ka kuritegusid toime pannud. Vargusi on ta toime pannud selleks, et alkoholi jaoks raha saada. Arvestades Urmet Koorti enda selgitusi mõjutab tema alkoholi tarvitamist eelkõige tema sõpruskond. Urmet Koort on veendunud, et ta on suuteline vabaduses elama nii, et ta enam alkoholi ei tarvita, kuna ta on läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid. Kohtu hinnangul on ennatlik sellesisulisele tõsikindlale järeldusele jõuda. Nimelt on Urmet Koort varasemalt ka vabaduses proovinud alkoholi tarvitamisest vabaneda, lastes paigaldada nahaaluse preparaadi, kuid tulemusteta. Seega peab kohus äärmiselt positiivseks, et Urmet Koort on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, kuid ei ole veendunud selles, et vabaduses ei pöörduks Urmet Koort oma harjumuspärase käitumise poole. Lisaks alkoholi tarvitamisele, mis mõjutab Urmet Koorti kuritegelikku käitumist, on Urmet Koorti puhul riskifaktoriks ka tema majanduslik heaolu. Vabanemise korral puudub Urmet Koortil kindel töökoht. Ta on selgitanud oma kindlat visiooni töökoha leidmiseks (töötuna arvele võtta ja pidada edasi läbirääkimisi MO-Puiduga või minna tööle AS-is ISS), kuid see ei tekita kohtul veendumust, et Urmet Koortil oleks vabaduses tagatud regulaarne ja kindel sissetulek. Samas on majanduslik kindlustatus oluline, kuna Urmet Koort soovib vabanemise korral asuda elama oma abikaasaga, kellega neil on 2 ühist last, kuid kelle juures kasvavad ka 3 abikaasa eelnevatest kooseludest sündinud lapsed. Vabanemise korral tuleb Urmet Koortil panustada pere ülalpidamiseks materiaalselt palju. Urmet Koorti abikaasa saab töövõimetuspensionit ja peretoetust, töökohta tal ei ole. Lisaks pere toetamisele on Urmet Koortil vaja hakata tasuma elukoha kommunaalvõlga ja muid rahalisi kohustusi. Urmet Koortil on vabanemisfondis vangla iseloomustuse kohaselt 164,28 eurot. Arvestades, et vabanemise korral puudub ka Urmet Koortil garateeritud töökoht, saab pere majanduslik olukord olema raske.

Menetluskulud Kriminaalmenetluse kuludeks on riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud kogusummas 169,44 eurot. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleb hüvitada KrMS § 180 lg 1 talle õigusabi osutamisega seotud kulutused, s.o 169,44 eurot.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.