Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2014. a Tartus, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-14-2608
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak
Süüdistatav
Andrus Jõerand
Kaitsja
Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: 37006272722 Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 (kolmel) korral, viimati 28.06.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi liitkaristusena 9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse reaalse vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 (üheks) aastaks ja 2 (kaheks) kuuks, vabanes pärast karistuse ärakandmist Tartu vanglast 22.06.2012; väärtegude eest karistatud 2 (kahel) korral Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Määratud korras advokaat Aivar Kello
Süüdi tunnistada ANDRUS JÕERAND KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata Andrus Jõeranna (Jõerand) kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.-24. märts 2014. a s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista talle ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui Andrus Jõerand ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Andrus Jõerand katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Andrus Jõerannalt (Jõerand) ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 9. aprillil 2014.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 2 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3, § 2565 lg 2 alusel mõista välja Andrus Jõerannalt menetluskulu järgmiselt: • sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti; • määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et Andrus Jõerannal on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank, alates 01.02.2014 EE891010220034796011) või 221023778606 (Swedbank alates, 01.02.2014 EE932200221023778606) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal, alates 01.02.2014 EE403300333416110002), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: Andrus Jõeranda süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.03.2014 kella 16:10 paiku Tartus, Jalaka 59c maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani Andrus Jõerand toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 (kolm) päeva (st ajavahemik 22.-24. märtsini 2014), mille vältel Andrus Jõerand oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Andrus Jõerandilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Andrus Jõerand ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Andrus Jõerand süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks välja mõista vaid pool sundrahast, so 266.25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 108 eurot. Arvestades Andrus Jõeranna sissetuleku suurust (invaliidsuspension) peab kohus põhjendatuks anda talle võimaus menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.