Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
21.03.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-8756
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Mati Senkel
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.L , isikukood XXX , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 13.09.2012 ja lõpp 06. 11.2014
Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.03.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta V.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista V.L-ilt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkel poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest AB Mati Senkel OÜ kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mati Senkel poolt süüdimõistetu V.L kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.L on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 15.09.2012 otsusega KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.04.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuu ja 24 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.09.2012. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral. Kuriteod on sooritatud valdavalt grupis. Vägivaldne käitumine on olnud tahtlik. Viimase kuriteo sooritas majandusliku kasusaamise eesmärgil. Väärteo korras karistatud 24 korda. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung V.L taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikul on väike poeg ning ta soovid minna pere juurde. Isiku sõnul on ta mõelnud oma tegude üle järgi. Isiku sõnul on tal v abanedes töökoht olemas T A juures ning ka ema on valmis teda aitama. Samuti töötab isik vanglas, käib koristamas, tööstuses ja köögis tööl. Lisaks sellele on isik läbinud noorteprogrammi, kus õpetati, kuidas toime tulla ägestumisega. Kinnipeetaval puudub põhiharidus, kuid ta soovib selle omandada töö kõrvalt. Prokurör V.L vabastamist ei toetanud. Prokurör rõhutas, et isiku varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Prokurör leidis, et käesoleval juhul ei ole täidetud vangistusest ennetähtaegse vabastamise tingimus, vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 04.04.2011 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke varavastaseid kuritegusid. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Eeltoodust järeldub, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise rist, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kaitsja toetas kinnipeetava taotlust. Isik on oma suhtumist muutnud, käib vanglas tööl. Samuti on tal väike laps, kes vajab isa hoolitsust. Kaitsja leiab, et isiku šokivangistuse mõju
on tunnetatav ja kui ta vabaneb, siis tema seaduskuulekas käitumine on võimalik. Kaitsja palub isiku tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu määruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 70%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43%. Isik võib kasutada füüsilist vägivalda eakaaslaste ja nooremate suhtes, kui ei jätku endal verbaalsel tasandil sõnu, grupi tunnustuse saamise nimel ja ka majandusliku kasusaamise eesmärgil. Isik on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas on olemas. Vangla materjalidest nähtub, et isikul on vähene töökogemus. Ei saa kindel olla, et isik suudaks leida endale koheselt töökoha, et ennast majanduslikult ära elatada. Kuivõrd isik on varasemalt sooritanud majandusliku kasu saamise eesmärgil õigusrikkumisi, puudub kohtul veendumus, et isik olukorras, kus tal ei õnnestu koheselt tööd leida, ei pane toime uusi õigusrikkumisi majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti on isikul täitmata võlanõudeid 5 610,58 euro ulatuses. Seoses kuulumisvajaduse rahuldamisega on isikul varasemas elukäigus tekkinud kriminaalsete hoiakutega tutvusringkond. Isik on korduvalt rünnanud teisi isikuid, kui ei ole suutnud ennast piisavalt verbaalselt kehtestada. Kuulumistunde saavutamiseks võib isik käituda impulsiivselt. Vangla materjalidest nähtub, et enamus kuriteod on sooritatud valdavalt grupis. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab hoiduda suhtlemast isikutega, kellel on kriminaalsed hoiakud. Kohus leiab, et isik võib grupi soosingu saamiseks toime panna uusi kuritegusid. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ja katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.