Kohtulahend

(ühe) kuu võrra, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Z.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 24.09.2012 otsusega mõistetud süüdi märtsis-aprillis 2010 toime pandud vargustes, uuesti ajavahemikul detsember 2012 kuni 06.01.2013 Tallinnas, XXXasuvas korteris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu XXXkuldehteid: kõrvarõngad väärtusega 300 eurot, sõrmuse väärtusega 200 eurot, kõrvarõngad poolümarad väärtusega 200 eurot, kõrvarõngad ringikujulised diameetriga 1 cm väärtusega 100 eurot, kõrvarõngad ringikujulised diameetriga 1,5 cm väärtusega 100 eurot, kullast naiste käekella väärtusega 1000 eurot, kullast sõrmuse väärtusega 200 eurot, so ehteid koguväärtusega 2100 eurot. Oma sellise tegevusega Z.E isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vähemalt teist korda, so kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning kelle kätte oli kannatanu Anna Puldas usaldanud oma mobiiltelefoni Nokia Lumia 610 27.12.2012 kella 09.00 ajal Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas Volta trammipeatuses kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajal jättis telefoni endale ning hakkas seda kasutama kannatanu nõusolekuta. Oma sellise tegevusega Z.E isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, so kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 19.03.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kairi Kaldoja, süüdistatav Z.E ja tema kaitsja Juho-Enn Aule vahel järgnev kokkulepe: 1) Kars § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatava Z.E karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. 2) KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatava karistamist vangistusega 4 (neli) kuud. 3) KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 4) KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetavat karistust eelmise, s.o. 24.09.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse osa 1 (ühe) kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 5) KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada Z.E-le mõistetav vangistus 9 (üheksa) kuud (270 päeva) üldkasuliku tööga 540 tunni ulatuses, arvestades, et ühele

päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks arvata 18 (kaheksateist) kuud ning määrata, et Z.E peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid. Nimelt on Z.E kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 5, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199 ja 201; §-st 64, § 65 lg-st 2, §-st 69 ja § 75 asub kohus seisukohale, et Z.E kuulub temale KarS §-s 199 lg 2 p-s 4 ja § 201 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, koopiate tegemise kulu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Z.E on täisealine ja töövõimeline isik, kellelt kohus eeldab tööle asumist ning kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel ei tuvastanud kohus menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et tulenevalt teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ning töökoha puudumise tõttu, on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul määrates, et igakuiselt kohustub Z.E menetluskulusid tasuma kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul mitte vähem kui 53 eurot ja 55 senti ja selle järgnevatel kuudel mitte vähem kui 53 eurot ja 40 senti kuus (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.