Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Leili Raedla
Kriminaalasi Prokuröri abi
H.F süüdistus KarS § 329 järgi käskmenetluses Mariana London H.F
Süüdistatav
Isikukood: XXX; emakeel: vene keel; haridus: kõrgharidus; kodakondsus: EV kodanik; elukohtXXX; töökoht: OÜ XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, tõkend: elukohast lahkumise keeld . Kaitsja
Leelo Viil
Süüdi tunnistada H.F KarS 329 järgi ning karistada rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses (päevamäär 10.50 eurot), s.o summas 525,00 (viissada kakskümmend viis) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 6(kuue) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 87.50 (kaheksakümmend seitse eurot, 50 senti). Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank,EE932200 221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „H.F, 1 – 142005, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista H.F-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 532.50 eurot - tasu õigusabi osutamise eest – 72.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200 221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank.
Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „H.F 1 – 142005, kriminaalmenetluse kulud“.Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.
H.F süüdistatakse selles, et tema, olles 03.04.2013 a Harju Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-13-974 karistatud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks (otsus jõustus 29.07.2013 a) alates kohtuotsuse jõustumisest 29.07.2013 a kuni 28.01.2014 a, hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, juhtides 09.01.2014 a kella 21.57 ajal Harjumaal Tallinnas Lootsi 3A juures Jõe tänava suunas mootorsõidukit Peugeot 307, registreerimismärgiga XXX, omamata selleks juhtimisõigust. Seega pani H.F toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.
Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud.
Väärteoprotokoll 2316,14,000235 /tl 8/, millest nähtub, et H.F (isikukood XXX) juhtis 09.01.2014 a kella 21.57 ajal Harjumaal Tallinnas Lootsi 3A juures Jõe tänava suunas mootorsõidukit Peugeot 307, registreerimismärgiga XXX, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mis oli karistusena temalt ära võetud ajavahemikuks 07.08.2013 a kuni 06.05.2014 a. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 10/, mille kohaselt kõrvaldati H.F 09.01.2014 a kella 21.57 ajal Tallinnas aadressil Lootsi 3A juures vastavalt liiklusseaduse § 91 lg 2 punktile 3 sõiduki Peugeot 307, registreerimisnumber XXX, juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus . Tunnistaja Arina Golik ́i ütlused /tl 11/, mille kohaselt märkas ta 09.01.2014 a kell 21.57 koos patrullpolitseiniku Mairold Mark ́iga patrullis olles Tallinnas aadressil Lootsi 3A mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX, mis sõitis Lootsi tänaval Jõe tänava suunas ning millel ei põlenud tuled. Seetõttu otsustati sõidukit kontrollida, mille käigus selgus, et sõidukit juhtinud H.F (isikukood XXX) oli karistusena juhtimisõigus ära võetud ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kahtlustatava H.F ülekuulamise protokoll /tl 14-16/, millest nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi selles, et hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsuse täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja tunnistab, et ta oli teadlik, et temalt on kohtu poolt juhtimisõigus ära võetud ning et ta ei oleks tohtinud mootorsõidukit juhtida, kuid vaatamata sellele juhtis ta 09.01.2014 a kella 21.57 ajal Harjumaal Tallinnas Lootsi 3A juures Jõe tänava suunas
mootorsõidukit Peugeot 307, registreerimismärgiga XXX, omamata selleks juhtimisõigust. Tallinnas Lootsi 3A juures peatas ta politsei, kuna sõidukil ei põlenud tuled. Kontrollimisel selgus, et H.F on juhtimisõigus kohtu poolt ära võetud, H.F-ile vormistati Kesklinna politseiosakonnas väärteoprotokoll, millega ta nõus oli ning kõrvaldati juhtimiselt. H.F tunnistas veelkord täielikult enda süüd ja kahetses väga tehtut. Iseloomustav materjal: - karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt H.F ei ole 03.03.2014.a. seisu- ga teisi pooleliolevaid kriminaalasju; - teatis keskmise päevasissetuleku kohta (tl 30, 31).
Prokurör pidas võimalikuks süüdistatava karistamist toimepandud kuriteo eest KarS § 329 järgi rahalise karistusega summas 525,00 eurot (s.o 50 päevamäära). Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega,nõustub prokuröri ettepanekuga. KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Analüüsides võimalikku karistusliiki tuleb esmalt ja eeskätt arvesse võtta KarS § 56 lg-s 2 sedastatud nõuet, et karistusliiki vangistus võib mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Seejuures tuleb osundatud sätet rakendada koosmõjus sama paragrahvi esimese lõikega, mis nõuab, et karistamise aluseks võetaks isiku süü. Süü suuruse hindamisel ei saa antud juhul mööda vaadata asjaolust, et H.F on oma süüd tunnistanud ja toime pandud kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud, seejuures on ta ka eeluurimise vältel andnud põhjalikke ütlusi kuriteokahtluse kohta. Seega esineb antud juhul karistust kergendavatest asjaoludest KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud süü vabatahtlik ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusliigi valikul eripreventiivsest aspektist lähtuvalt on määravaks ka asjaolu, et H.F on varem kriminaalkorras karistamata isik. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et prokuratuuri taotlus H.F karistamise kohta tema poolt toime pandud kuriteo eest rahalise karistusega on täiesti põhjendatud. Karistusmäära üle otsustamisel tuleb arvesse võtta, et vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü - seejuures tuleb karistuse mõistmisel lisaks kuriteo tehioludele (ja selles väljenduvale süüle) ning subjektiivsele küljele arvesse võtta karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. H.F andis kahtlustatavana ülekuulamisel kuriteo toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi. Ta on eeluurimisel antud ütlustes enda süüd tunnistanud, selgitanud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Nimetatu on käsitletav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 tähenduses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Põhjendatud on prokuratuuri taotlus karistada H.F KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses. Võttes arvesse asjaolu, et H.F 2012. aasta keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist oli 10.50 eurot (väljendatuna KarS § 44 lg 4 alusel kümne sendi täpsusega), siis tuleb mõista H.F-ile KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 50 päevamäära, mis vastab 525,00 eurole. Kohus peab põhjendatuks kohaldada KarS § 66 sätteid, mis võimaldab rahaline karistus tasuda ositi 6 kuu jooksul.
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna süüdistataval tuleb tasuda ka rahaline karistus, mistõttu võib kõikide rahaliste kohustuste korraga täitmine osutuda raskendatuks. Kohus juhindub KrMS §-st 253 p 1 ja 254.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.