lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2282/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 20.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-14-2282/2
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
20.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
960
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2282

Kohtukoosseis

Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 14. veebruari 2014 määrus Swedbank AS esindaja O.J. kaebuse läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS esindaja vandeadvokaat Piret Blankin, kaebus

RESOLUTSIOON

1.Swedbank AS esindaja vandeadvokaat Piret Blankini kaebus Riigiprokuratuuri
14.veebruari 2014 määruse peale jätta läbi vaatamata.
2.Menetluskuluna näidatud 480 eurot jätta Swedbank AS enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud
1.PPA Ida prefektuur menetles kriminaalasja nr 11740000263, milles esitati V.H. ile kahtlustus KarS § 2172 lg 1 järgi selles, et tema XXX OÜ juhatuse liikmena 26.05.2009 rikkus äriühingu huve ning müüs osaühingule kuuluva betoonitootmise seadmete komplekti hinnaga 50 000 eurot, kui seadmete jääkmaksumus oli vähemalt 150 000 eurot ja tekitas oma tegevusega XXX OÜ-le varalist kahju vähemalt 100 000 eurot. Lisaks kahtlustati V.H. i KarS § 384 lg 1 järgi ülalmärgitud tehinguga XXX OÜ maksejõuetuse põhjustamises.
2.28.11.2013 määrusega lõpetas Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja menetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Prokuratuur leidis, et kuna ei tuvastatud kahju tekitamise ulatust, ei ole võimalik otsustada, kas tegemist on suure kahju tekitamisega või mitte, s.o kas kuriteokoosseis on täidetud või mitte.
3.Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustas Riigiprokuratuuris Swedbank AS. Kaebaja leidis, et kriminaalmenetluses on tuvastatud kahju suurus, kuna selleks on vähemalt vara võõrandamise hind, s.o 50 000 eurot.
4.Riigiprokuratuuri 14.02.2014 määrusega jäeti Swedbank AS esindaja O.J. kaebus läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.
4.1.KrMS § 207 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise peale esitada Riigiprokuratuuri kaebuse vaid kannatanu. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanuks pankrotihaldur T.M. , kes kriminaalasja lõpetamist vaidlustanud ei ole.
4.2.Riigiprokurör leidis, et Swedbank AS ei ole käsitletav kannatanuna, kuna juriidiline isik ei saanud V.H. i tegevuse tulemusel vahetut kahju KrMS § 37 lg 1 mõttes. Pigem oli tegemist lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega XXX OÜ juhatuse liikme poolt. Vahetu kahju V.H. i poolt kahtlustuses märgitud teo tulemusel sai tekkida vaid XXX OÜ-le.
5.Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse Swedbank AS lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Blankin, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 14.02.2014 määrus ja saata Swedbank AS kaebus Riigiprokuratuurile sisuliseks arutamiseks. Alternatiivselt taotletakse kriminaalmenetluse jätkamist. Lisaks palub Swedbank AS esindaja jätta kaebuse esitamise kulud Eesti Vabariigi kanda.
5.1.Kaebuses selgitatakse, et kui Swedbank AS kasuks seatud kommertspandiga koormatud vara ei oleks seaduse- ja lepinguvastaselt võõrandatud, oleks kaebaja saanud oma nõuet rahuldatud vara väärtuse võrra suuremas ulatuses. Seega tekkis Swedbank AS-l kommertspandiga koormatud vara võõrandamise tõttu otsene kahju. Swedbank AS-i näol on tegemist kannatanuga, kuna KarS § 2172 lg 1 näol on tegemist varavastase süüteoga ning kaebaja sai varalist kahju.
5.2.Alusetu on Riigiprokuratuuri väide, et Swedbank AS-i kahju näol on tegemist V.H. i poolt oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega, kuna kommertspandi seadmise leping on sõlmitud Swedbank AS-i ja XXX OÜ vahel. Isegi kui kaebaja ja V.H. i vahel oleksid lepingulised suhted, ei välistaks see Swedbank AS-i õiguste kaitsmist kriminaalmenetluses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri määrusega ning Swedbank AS-i esindaja kaebusega, leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
7.KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. KrMS § 207 lg 2 kohaselt võib kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt § 207 lg 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale. Seega on kehtiva seaduse kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigus Riigiprokuratuurile vaid kannatanul. Tulenevalt KrMS § 208 lg-st 1, mis viitab § 207 lg-le 2, on Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamise õigus ringkonnakohtule samuti üksnes kannatanul. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika, näiteks Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2012 määrus nr 1-12-5794, mis jõustus Riigikohtu 03.09.2012 määrusega.
7.1.KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega saab isiku lugeda kriminaalmenetluses kannatanuks juhul, kui 1) talle -2-

on tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju ja 2) see kahju on tekitatud vahetult kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga. KrMS § 37 lg-s 1 saab kannatanuna käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks (RKKKm nr 3-1-1-97-10, p 17-18). KarS § 2172 kaitseb õigushüvena vaid sellist vara, mis kuulub isikule, kes on teo toimepanijaga eelnimetatud tsiviilõiguslikus või avalik-õiguslikus suhtes. Järelikult saab ka KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul kannatanuks olla üksnes isik, kelle vara käsutamise või kellele kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslikus ärakasutamises või kelle varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumises süüdistatavat süüdistatakse (RKKKo nr 3-11-89-11, p 26.3).

7.2.Tulenevalt eeltoodust on välistatud Swedbank AS käsitlemine kannatanuna, isegi kui leida, et V.H. võis panna toime KarS § 2172 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimetatud koosseisu eesmärgiks on kaitsta üksnes konkreetset juriidilist isikut, kelle usaldust kuritarvitatakse, käesoleval juhul XXX OÜ-d. Swedbank AS kahju ei ole tekkinud vahetult kuriteo toimepanemise tulemusel, kuna KarS § 2172 lg 1 eesmärk ei ole kaitsta võlausaldajate huvisid.
8.Kuna käesolev kaebus jääb läbi vaatamata, sest Swedbank AS ei ole käsitletav kannatanuna, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta kaebuses esitatud sisuliste väidete osas. Samuti jääb rahuldamata taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt, kuna selleks puudub seaduslik alus.
9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 208 lg-test 1, 3 ning § 326 lg-st 2 jätab Tartu Ringkonnakohus AS Swedbank esindaja vandeadvokaat Piret Blankini kaebuse Riigiprokuratuuri 14. veebruari 2014 määruse peale läbi vaatamata.

Mati Kartau Kohtunik

-3-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.