1-13-10735/21 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

VÕS § 128 lg-te 2 ja 5, § 1043, § 1045 lg 1 p-de 2 ja 4 alusel A.P. tervisekahjustusest tulenevate ning senini tehtud ravikulude hüvituseks 59 eurot ja 60 senti ning mittevaralise (moraalse kahju) hüvituseks 1500 eurot. 1.2 B.O süüdistatakse selles, et ta viskas 03.05.2013 kella 02:30 paiku Tartus, Poe 10 baaris Shooters A.P. joogiklaasi näkku, mis põrkus edasi K.K. kõrva taha, põhjustades A.P. näohaava ja K. K kõrvataguse haava. Sellega pani B.O toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise. 1.3 Maakohus, hinnanud tõendeid kogumis, asus seisukohale, et B.O süüdistus KarS § 121 järgi on tõendatud. Samuti leidis kohus, et kannatanu A. P poolt esitatud tsiviilhagi 59,60 euro materiaalse kahju nõudes on tõendatud kriminaalasjas toimikus olevate ravikulutusi tõendavate arvetega. 1.4 Samas ei nõustunud kohus A. P tsiviilhagis esitatud mittevaralise kahju nõude summa 5000 euroga ning seda järgmistel põhjendustel. 1.5 Kannatanu A. P selgitas kohtuistungil, et tema poolt moraalse kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, sest talle tekitati klaasiga näkku löömisega füüsilist ja vaimset valu. Selle löömise tagajärjel oli ta depressioonis ning ka masenduses. Maikuus 2013 oli kannatanul koolis semestri lõpetamine. Füüsilised ja vaimsed vigastused segasid õpinguid ja töötamist. Ta asutas sel ajal oma ettevõtet ning pidi käima kohtumistel: need kohtumised pidi A.P. aga edasi lükkama seoses saadud vigastustega. Kannatanu selgitusel soovib ta taastada endise olukorra oma näole – eemaldada operatsiooniga armi. Selle operatsiooni kalkulatsiooniks on arvestatud 700 eurot. Samuti soovib ta paika panna löögi tõttu kannatada saanud hambad, ka see on kulukas protseduur. Lisaks on ta arvestanud ajalisi kulutusi, mis pidi seoses käesoleva kriminaalasjaga kandma: kannatanu pidi käima uurija juures ning ei saanud teha igapäevatoimetusi. Seoses kriminaalasjaga on ta teinud kulutusi sõiduki mootorikütuse ostmiseks, selleks, et käia uurija juures, arsti juures jne. 1.6 B.Oegu – kannatanu A.P. klaasiga löömine – on õigusvastane, süüline ning süüdistatava poolt toime pandud teoga tekitati A.P. kahju, mida kohus hindas materiaalse kahjuna ja ka mittevaralise/moraalse kahjuna. Kannatanu näotrauma on dokumenteeritud kiirabikaardiga. Mittevaralise kahju puhul hüvitise saamiseks peab kannatanu/hageja tõendama neid asjaolusid, mille esinemine annab aluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Isiku füüsilise puutumatuse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit, isiku heaolu teatud momendil ning ka järgneval ajavahemikul. Mittevaralise kahju olemasolu eeldatakse, kui isiku tervisele on kahju tekitatud; isikliku õiguse rikkumise tagajärge ei saa skaalaga hinnata. Kannatanu A.P. poolt kohtuistungil antud ütlustest ja selgitustest ilmneb, et kehavigastusega kaasnes temale moraalne kahju. Tugev valuaisting sündmuskohal B.O poolt klaasiga näkku viskamisest oli kannatanule vaimselt šokeeriv. Ta oli tulnud ööklubisse puhkama, kuid sai füüsilise ründe objektiks – teda löödi klaasiga näkku, tekitati näovigastusi, millega rikuti jõhkralt kannatanu põhiõigust füüsilisele puutumatusele. Sellise teo tagajärjel kannatanul moraalse kahju teke on ilmselge. Lisaks tõi kohus välja, et B.O on ise kohtuistungil nõustunud maksma 100 eurot moraalse kahju hüvitamiseks, mis viitab sellele, et süüdistatav tunnistab moraalse kahju põhjustamist. 1.7 Kaitsja väide selle kohta, et moraalse kahju on tõendamata, ei ole mõistetav. Kannatanu A.P. on kirjeldanud kuriteo situatsiooni, temale klaasiga näkku viskamist ning selle tagajärjel oma kannatusi, ootamatut valuaistingut, järgnevaid kannatusi ja sekeldusi. Kannatanu poolt olukorra kirjeldamisega on kannatanu juba ka selgitanud ning tõendanud, milles väljendus tema moraalne kahju. Süüdistav B.O tekitas süülise teoga kannatanule trauma. Trauma tagajärjel tekkis A.P. l

heaolu langus juba seal ööklubis, sest puhkama tulnud inimesena pidi ta tundma põhjendamatult valu ning traumast tingituna pidi ta eksamisessiooni ajal kolledžis tegelema oma näohaavaga; samuti pidi ta ka korduvalt politseis käima ütlusi andmas. B.O poolt toime pandud kuriteo tõttu pidi kannatanu taluma valu, vigastusest tulenevalt pidi ta tegema muutusi oma igapäevases elukorralduses; tema elukorralduses olid vigastusega seoses ajutised piirangud igapäevases tegevuses. Haav vajas sidumist ning keelatud on sellise haavaga basseinis käimine või veekogus ujumine. Sellise haavaga tuleb hoiduda vees käimisest pikem aja jooksul. Ka see on suvel inimesele piirang, heaolu langus. A.P. ütluste kohaselt olid tal löögist näkku nihkunud ülemised hambad, tekitades ebameeldivust – hambad vajavad hambaarsti poolt paika panemist. Hammaste liikuvus ja valulikkus tekitab inimesele kahlemata kannatusi, ka valuaistingut, toitumine on raskendatud. 1.8 Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 kohaselt diskretsiooni alusel, arvestades kannatanu isikukahjule vastavat hüvitise summat. Maakohus oli seisukohal, et A.P. hagi mittevaralise kahju 5000 euro nõudes saab rahuldada osaliselt. Kannatanu on kohtuistungil selgitanud, et arvestas selle summa sisse ka ravikulud, mida ta peab veel kandma seoses B.O poolt temale klaasiga näkku löömisest: armi eemaldamiseks tehtav operatsioon, nihkunud hammaste asendi korrigeerimine. Nimetatud kulutusi ei saa aga arvestada mittevaralise kahju hulka, sest need kulud on oma olemuselt materiaalsed kulutused tervisliku seisukorra ennistamiseks. 1.9 Riigikohus on 26.06.2013 lahendis nr 3-2-1-18-13 märkinud, et mittevaralise kahju hüvitise kohta tehtud kohtulahend väljendab ka ühiskonna hukkamõistu kahju tekitaja teole ning peaks leevendama ka kannatanule isiklike õiguste rikkumisega tehtud ülekohut. Maakohus leidis eelneva põhjal, et A.P. tekitatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks on 1500 eurot, arvestades A.P. kannatusi ja heaolu langust, kuriteo toimepanemise asjaolusid, ülekohtu heastamise põhimõtet ning samuti kuriteo hukkamõistetavust.

kahju eest rahalise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Praeguses asjas puudus maakohtul õigus otsustada hüvitise suurus oma siseveendumuse kohaselt, kuna kohus ei ole oma otsuses viidanud asjaoludele, miks ei õnnestu kahju täpset suurust kindlaks teha või kuidas on kahju täpse suuruse kindlakstegemine seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega TsMS § 233 tähenduses. Kannatanu ei ole taotlenud ka õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, vaid on märkinud tsiviilhagis mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 5000 eurot. 2.3 Kaitsja on seisukohal, et ekslik on maakohtu väide, et B.O nõustumist kohtuistungil hüvitada A.P. 100 eurot moraalset kahju võib käsitleda tunnistamisega, et ta tekitas A.P. oma teoga moraalset kahju. Antud juhul oli tegu kompromissi pakkumisega tsiviilasja lahendamiseks TsMS §-i 430 tähenduses. Lisaks soovib kaitsja juhtida tähelepanu sellele, et maakohus on viidanud kehtetule sättele VÕS § 130 lg 2. 2.4 Eelnevat arvesse võttes on kaitsja seisukohal, et kohus ei ole oma otsust tsiviilhagi rahuldamise osas rajanud asjas esitatud tõenditele TsMS § 436 lg 2 tähenduses ning seega ei ole oma otsust põhistanud. Seega on kohus teinud otsuse kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes KrMS § 339 lg 2 tähenduses ning kohtuotsus kuulub tühistamisele KrMS § 338 p 3 järgi.

5.Apellatsiooni keskse väite kohaselt puuduvad moraalse kahju nõude osas käesoleval juhul tõendid, mis kinnitaksid selle kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Selle positsiooniga kriminaalkolleegium ei soostu. Nimelt, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas on juurdunud arusaam, mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt nt RKTKo 3-21-73-13, p 13; RKTKo 3-2-1-19-08, p 13). Tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral eeldatakse võlaõigusseaduse järgi mittevaralise kahju tekkimist: nimetatud eelduse sätestas enne 31. detsembrit 2010 kehtinud VÕS § 130 lg 2, mille kohaselt tuli isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Sama põhimõte on nüüd sätestatud 31. detsembril 2010 jõustunud VÕS § 134 lg-s 2. Osutatud sättest tulenevalt piisab mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimiseks kahju nõude aluseks olnud asjaolude, see tähendab tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise tõendamisest (lisaks ka õigusvastasuse ja süülisuse kontrolli). Täpsemalt tuleb süüteokoosseisu puhul tuvastada kostja (süüdistatava) tegu, kannatanu tervise kahjustamine ning põhjuslik seos teo ja kahju vahel. Esimene kohtuaste on piisava põhjalikkuse ning üksikasjalikkusega vaadelnud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, kõrvutanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust, s.o süüdistatava B.O poolt kannatanu A.P. joogiklaasi näkku viskamine, millega B.O põhjustas A.P. näohaava. Lugedes tervise kahjustamise nendel asjaoludel tõendatuks, leiab kriminaalkolleegium, et vastuvaidlematult on täidetud ka VÕS § 134 lg 2 eeldus ning seega tuleb jaatada mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu.

7.Otsustades mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle, on kohtupraktikas etteantud järgmised suunised. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (vt RKTKo 3-2-1-73-13, p 13; RKTKo 3-2-1-85-08, p-d 11–13). Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt nt RKTKo 3-2-1-18-13, p 29). 7.1 Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus andnud sisuka ja põhjaliku hinnangu kuriteo raskusele ning sellega tekitatud negatiivsetele tagajärgedele, osundades seejuures konkreetsetele asjaoludele, mida kohus moraalse kahju hüvitise suuruse määramisel arvestas ning mis kohtuotsustust kujundasid, lisaks on maakohus arvestanud nn ülekohtu heastamise põhimõtet. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu motiveeritud seisukohti siin kordama hakata, märkides lühidalt vaid, et kuriteoga (avalikus kohas klaasi näkku viskamine) tekitatud kahju iseloom (näohaav) osundab vaidlematult märkimisväärsele heaolu langusele. Maakohus on kuriteo tagajärgede hindamisel tuginenud peaasjalikult kannatanu ütlustele ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole esimene kohtuaste selliselt toimides rikkunud kriminaalmenetluse sätteid. Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus, et kannatanu ütlused on tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses tõendiks. Tõepoolest, kaitsja on õigesti märkinud, et tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Ehkki TsMS § 229 lg 2 ei nimeta tõendina kannatanu (hageja) ütlusi, teeb seda KrMS § 63 lg 1. Soostuvalt kannatanu esindajaga leiab ringkonnakohus, et kannatanu ütlused tõendina on kriminaalmenetluse erisus, mistõttu võib kohus neile ka tugineda. Kokkuvõtteks on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määratud summa 1500 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks vastab kohtupraktikale ning on kuriteo ja sellega põhjustatud tagajärgi puudutavaid asjaolusid kogumis hinnates mõistlik rahasumma VÕS § 134 lg 2 tähenduses.