1-13-7640/16 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

1.Viru Maakohtu 03.12.2013 otsusega tunnistati O.U süüdi KarS § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikule kandmisele kuulub O.U 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.01.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust. 1.2 O.U süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 09.01.2013 Viru Maakohtu otsusega nr 1-12-11034 mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks, milline kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud märke tegemisega Liiklusregistrisse O.U-lt juhtimisõiguse äravõtmise kohta 25.01.2013-24.11.2013, hoidus kõrvale kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest sellega, et juhtis 01.02.2013 kella 17:02 paiku Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas Briketi tänavalt Kesk tänava suunas mootorsõidukit Citroen Berlingo reg nr XXX . Samuti tema, olles karistatud 09.01.2013 Viru Maakohtu otsusega nr 1-12-11034 mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks, milline kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud märke tegemisega Liiklusregistrisse O.U-lt juhtimisõiguse äravõtmise kohta 25.01.2013-24.11.2013, hoidus kõrvale kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest sellega, et juhtis 26.07.2013 kella 19:51 paiku Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas Ahtme-Rausvere tee 8 km-l mootorsõidukit mootorratast Yamaha ZFR 600 reg nr XXX . Sel moel O.U pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.3 Maakohus, kõrvutanud uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, asus seisukohale, et O.U tegu temale esitatud süüdistuses KarS § 329 järgi on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. 1.4 Kohus luges avaldatud ja uuritud dokumentaalsed tõendid, tunnistajate K.T. , I.H. , V.B. i, P.R. i ütlusi ning vastastamisi usaldusväärseteks tõenditeks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad omavahel kokku ja täiendavad teineteist, andes kohtule tervikliku pildi toimepandud kuriteost. 1.4.1 Puudub alus kahelda tunnistajate K.T. , I.H. ja P.R. i ütlustes. Tunnistajad on politseitöötajad, kelle igapäevane töö on ka liiklusjärelevalve teostamine ja õiguserikkumiste tõkestamine. Tunnistajad ei ole süüdistatavaga isiklikult tutvunud, ei puutunud kokku süüdistatavaga ka töölt välisel ajal. Tunnistajad suhtlevad pidevalt tööülesande täitmisel õigusrikkujatega ning nendel puudub mingi eriline suhtumine O.U-sse. Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Enda ütlusi kinnitasid tunnistajad K.T. ja I. H. vastastamisel süüdistatavaga. Kohtu hinnangul on tunnistajad K.T. , I. H. , P.R. sõltumatud tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida nad nägid.

1.4.2 Tunnistaja K.T. ütlustega on tuvastatud, et 01.02.2013 kella 17.02 paiku Oru linnaosas linnas Kesk tänava maja 6 juures märkasid nad patrullis olles, et sõiduauto liikus Briketi tänaval ja neid märgates keeras ta garaažide juurde. Nad sõitsid talle järgi, andsid peatumismärguande, juht hüppas autost välja Kesk 6 maja juures ja jooksis ära, lukustades auto. Tunnistaja nägi kuidas sõidukis vilkusid ohutuled korraks. Ta jooksis juhile järgi. Vikerkaare tänaval peeti kinni samas riietuses olnud isik, kes hingeldas ja köhis. Selleks isikuks oli O.U. Sõiduk Citroen Berlingo kuulus tema vennale. O.U taskus olid ka autovõtmed. Isik väitis, et tema ei juhtinud autot. 1.4.3 Kohtu hinnangul on veenev tunnistaja K.T. seletus, mille kohaselt on ta kindel, et O.U on seesama isik, kes juhtis sõiduautot ning püüdis politseitöötajate eest põgeneda. Kui tunnistaja K.T. jooksis autojuhi järgi, oli ta kogu aeg tunnistaja vaateväljas, ainult üks kord varjas autojuhti tunnistaja eest maja. Kuid kui politseitöötajad pidasid O.U kinni, oli ta see sama autojuht, keda jälitasid politseitöötajad, kes hingeldas ja köhis ning oli samades riietes. Tähelepanu väärib fakt, et hüpates autost välja, lukustas juht auto, mis tähendab, et autoga sõitis isik, kellel olid võtmed ja kes hoolitses auto pärast. Samuti peale O.U tabamist, olid autovõtmed tema käes. 1.4.4 Tunnistaja I.H. ütlused langevad kokku tunnistaja K.T. ütlustega. Tunnistaja on ka kindel, et justnimelt O.U juhtis sõiduautot ja püüdis nende eest põgeneda. I. H. nägi, et auto peatus Kesk 6 maja juures, juht jooksis minema, lukustas auto (tunnistaja kontrollis: sõiduauto uksed olid kinni). Vikerkaare tänaval märkas ta sama välimusega meest, kes hingeldas ja köhis ning kellel olid autovõtmed. 1.4.5 Tunnistajate ütlused on kooskõlas sõiduauto Citroen Berlingo reg nr XXX tehnilises passis märgitud andmetega, mille kohaselt on O.U sõiduki kasutaja. 1.4.6 Kohtul kujunes veendumus, et tunnistajate K.T. ja I.H. ütlused saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks käesolevas kriminaalasjas. Nende ütlusi kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid (skeem, auto tehnilise pass ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus). 1.4.7 Asjaolu (O.U väitel), et süüdistatava kinnipidamisel nimetasid politseitöötajad sõidukit „Peugeot-ks“, ei muuda ütlusi mitteusaldusväärseteks. Kõik ülaltoodud tõendid viitavad sellele, et tegemist on just sõidukiga Citroen Berlingo reg nr XXX ning sõiduki juhi O.U-ga. 1.5 Tunnistaja V.B. i ütlused ei kummuta O.U süüstavaid tõendeid. Tunnistaja andis ütlusi peaaegu kuu aega pärast juhtunut, ta ei saa täpselt öelda, mis kuupäeval nägi ta mööda kõrgepingeliini jooksvat O.U . Samuti tunnistaja poolt viidatud kellaaeg, millal ta nägi O.U , ei satu kokku kellaajaga, millal O.U pidas politsei kinni. V.B. ütles, et „ Seega ei ole tema ütlused vastuolus kogutud tõenditega. 1.6 Süüdistatav O.U ja tunnistaja S.Z. i ütlused ei ole usaldusväärsed. 1.6.1 Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05). Kohus ei lugenud S.Z. i ütlusi eluliselt usutavateks, sest ei ole usutav, et juhul, kui tema auto kütus jäätus ja auto jäi seisma, ta

lihtsalt jättis auto ilma järelevalveta kuskile „aiamaade juurde“, aga ise sõitis Venemaale. Samuti on vähetõenäoline süüdistatava kaitseversioon, et ta tegeles spordiga – jooksis, ning teatud ajal sattus justnimelt sellele kohale, kus politsei jälitas põgenenud autojuhti. 1.6.2 Ülaltoodu alusel järeldas kohus, et süüdistatava ütlused on ennastõigustavad ning antud soovist vabaneda kuriteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. 1.7 Tunnistaja P.R. i ütlustega on tuvastatud, et 26.07.2013 kella 19.51 ajal, olles patrullis, märkas ta Lehola tänavalt Ahtme maanteele välja sõitvat mootorratast. Kiiruseks mõõdeti 116 km/h. Lülitati sisse peatumistuled. Maksimaalseks kiiruseks kujunes 173 km/h. Ahtme – Rausvere tee 8-l km-l peeti juht kinni, kelleks osutus O.U. Süüdistatav andis ütlusi, et tunnistab end teos süüdi ning kinnitab, et juhtis 26.07.2013 mootorrattast. 1.8 Tunnistaja P.R. i ütlused, kiirusmõõteseadme kasutamise protokollid (kd II tl 4, 28) ja 26.07.2013 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (kd II tl 5), väärteoprotokoll (kd II tl 23), määrus (kd II tl 22) ja kinnipidamise protokoll on usaldusväärsed tõendid, need langevad omavahel kokku ning puuduvad vastuolud. Kohtu hinnangul on tõendid usaldusväärsed ja tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et O.U juhtis 26.07.2013 kella 19:51 paiku Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas Ahtme-Rausvere tee 8 km-l mootorsõidukit mootorratast Yamaha ZFR 600 reg nr XXX . 1.9 KarS § 329 järgi moodustab süüteo objektiivse külje kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidmine. Kuriteokoosseisu on ühendatud nii vabadust piiravate karistuste kandmisest kõrvalehoidumine kui ka teiste kohtu poolt määratud karistuste eiramine. Süüteo objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu: 1) isiku suhtes on tehtud kohtuotsus, millega talle on mõistetud karistus, 2) see kohtuotsus on jõustunud, 3) see kohtuotsus on täitmisele pööratud ja 4) isik hoiab talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale (RKKK 3-1-1-87-04). 1.9.1 Viru Maakohtu 09.01.2013 kohtuotsusega on tuvastatud, et O.U mõisteti süüdi KarS § 424 järgi ning lisakaristusena võeti talt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 kuuks (kohtuotsuse koopia, kd I tl 48-51). Viru Maakohtu 09.01.2013 otsus on jõustunud 25.01.2013 (karistusregistri andmed, kd I tl 12-20). Viru Maakohtu 09.01.2013 otsus on pööratud täitmisele, Maanteeamet on 25.01.2013 tunnistanud O.U esmase juhiloa ET751969 kehtetuks seoses mootorsõiduki juhtimise äravõtmisega (25.01.2013-24.11.2013) kohtuotsuse alusel (Maanteeameti teade, kd I tl 53). 1.9.2 Täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidmine hõlmab KarS §-s 50 nimetatud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumist. 1.9.3 Seega on O.U-le esitatud süüdistus tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 järgi. 1.10 Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. O.U oli teadlik, et Viru Maakohtu otsusega võeti talt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 kuuks; et kohtuotsus on jõustunud ja pööratud täitmisele, kuid vaatamata sellele tahtlikult ja sihikindlalt istus rooli ja hakkas mootorsõidukeid juhtima. O.U sai aru, et oma tegudega hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Seega pani ta süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.

1.11 Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt O.U tahtlikku süüd KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 1.12 Karistuse mõistmisel lähtus maakohus järgmisest. O.U pani toime otsese tahtlusega teise raskusastme õigusemõistmisevastase kuriteo. Oma tegudega näitas süüdistatav, et ta suhtub õigusemõistmisse ja seaduslikkusse ükskõikselt. Kaks kuriteoepisoodi pani ta toime katseajal. Süüdistatava suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestas kohus karistuse mõistmisel süü osalist tunnistamist ja kahetsust. 1.12.1 Kuigi KarS § 329 järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus, ei pea kohus seda võimalikuks. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, karistusteks olid määratud nii tingimuslikud vangistused kui ka rahalised karistused. Viimasel korral on O.U karistatud 09.01.2013 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud katseajaga 2 aastat ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 10 kuuks. Uue kuriteo pani O.U toime kuu aja jooksul peale kohtuotsuse kuulutamist. Samuti on teda karistatud 25 korda väärtegude toimepanemise ees, 23 väärtegude toimepanemise eest määratud trahvid on tasumata. Seega pole rahalise karistuse määramine olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – vangistus. Kohus leidis, et ainult vangistusega saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ja saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. 1.12.2 Kaitsja palus asendada O.U-le mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. Sellega kohus ei nõustunud. KarS § 69 lg 1 alusel asendatakse vangistus üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohtulikul uurimisel vastas süüdistatav kaitsja küsimusele, et ta ei ole nõus ÜKT-ga, kuid pärast kohtuvaidlusi viimases sõnas ütles O.U, et ta nõustub ÜKT sooritamisega. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava nõusolek järjepidev ja kindel. Samuti leidis maakohus, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei suuda mõjutada O.U õiguskuulekalt käituma, sest tema suhtes on kohaldatud erinevaid karistusi, kuid need ei ole hoidnud süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisest.

kahelda selles, et politseinikud kirjeldasid õigesti 01.02.2013 sündmusi. Erineval ajal ülekuulatud politseinikud kordavad sõna-sõnalt teineteise ütlusi. Miks politseinikud ei salvestanud sõiduauto jälitamist ja juhti videoregistraatorile, millega politseiautod peavad olema varustatud. Kõik need kahtlused peavad olema tõlgendatud kohtualuse kasuks. 2.2 Kohus ei lugenud S.Z. i ütlusi eluliselt usutavateks, sest ei ole usutav, et juhul, kui tema auto kütus jäätus ja auto jäi seisma, ta lihtsalt jättis auto ilma järelevalveta kuskile „aiamaade juurde“, aga ise sõitis Venemaale. Apellant märgib, et sõiduauto oli lukustatud, kütus oli jäätunud ning sõita ei olnud võimalik. Sellisel viisil on ebaõige kohtu järeldus selle kohta, et S.Z. jättis lukustatud auto ilma järelevalveta kuhugi aiamaade juurde. Oru on väike asula ning auto ei saa seal kaotsi minna. S.Z. andis ütlusi, et ta sõitis sõiduautoga Citroen Berlingo garaaži, mis asub Orul postkontori lähedal ning aiamaade juures läks tema autos diislikütus jäässe ning auto jäi seisma. Tema abikaasa sõitis talle teise autoga järele ja nad sõitsid Venemaale. Seejärel sõitis ta apellandi kutse peale tagasi Orule ning auto seisis seal samas kohas, kuhu ta selle jättis. Apellant leiab, et „on eluliselt usutav“, et isik, planeerides ette sõidu Venemaale teise autoga (tunnistaja sõitis Citreon Berlingoga garaaži), ei jäta oma sõitu ära sellepärast, et ei saa teist autot garaaži panna. Tänapäeval on tavapärane parkida auto maja juurde ja mitte garaaži. Seepärast on S.Z. i tegevus selgitatav ja usutav. 2.3 Kohus on vääralt tõlgendanud V.B. i ütlusi, Tõepoolest, V.B. ei mäletanud täpset kuupäeva, millal ta O.U nägi. Ülekuulamisel andis ta ütlusi, et samal päeval, kui ta nägi apellanti, siis umbes tund aega hiljem nägi ta Kesk tänaval sisselülitatud signaaltuledega politseiautot. Sellisel viisil võib väga suure tõenäosusega kinnitada, et V.B. nägi jooksuga tegelevat O.U just 01.02.2013. Need ütlused langevad kokku O.U ütlustega, mille kohaselt läks ta jooksma 01.02.2013 kell 16. Seega V.B. võis teda näha jooksu alguses ning tund aega hiljem pidas politsei ta kinni. Politseile selgitas O.U , et sõitis sõiduautoga Citroen siis, kui tal olid load, seepärast on selgitatav, miks apellant on kantud kasutajana sõiduauto tehnilisse passi. 2.4 Apellant selgitab, et kohtus ei nõustunud ta ÜKT-ga, kuna lootis, et tema suhtes on võimalik kohaldada tingimuslikku karistust kriminaalhooldusele allutamisega. Peale prokuröri esinemist kohtuvaidlustes, kus prokurör palus apellandile mõista reaalne vangistus, hakkas viimane kahtlema, kas tingimisi karistus tema suhtes on võimalik, mistõttu nõustus ta ÜKTga. Apellant leiab, et omab tähtsust tema viimane seisukoht ÜKT suhtes ning kohus viitas põhjendamatult tema esialgsele mittenõustumisele.

10.Järgnevalt peatub ringkonnakohus apellatsiooniväidetel, mis puudutavad apellandi taotlust asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist. 10.1 Iseenesest võib nõustuda apellandiga, et maakohus on alusetult tuginenud O.U kohtuistungil esmalt avaldatule, et üldkasuliku töö tegemisega ta ei nõustu. Istungi lõpus väljendas apellant ju selgesõnalist nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Kuivõrd kohtule sai süüdistatava nõusolek siiski enne kohtuistungi lõppu teatavaks, leiab kriminaalkolleegium, et selline viimane avaldus oli kohtule ka siduv. Seega oleks maakohus pidanud nõusoleku KarS § 69 lg 1 formaalse eeldusena lugema täidetuks. Ekslikult asus aga maakohus hindama O.U nõusoleku kvaliteeti, jõudes nii põhjendamatule järeldusele, et süüdistatava nõusolek ei ole järjepidev ega kindel. 10.2 Samas aga tuleb märkida, et maakohtu otsustus üldkasuliku töö kohaldamata jätmisel ei kujunenud mitte ainult süüdistatava nõusoleku järjepidevusetuse ja ebakindluse taustal, vaid ka tõsiasjal, et varasemad katsed erinevate karistusliikidega mõjutada O.U käitumist õiguskuulekuse suunas on täielikult luhtunud ning tema karistustundlikkuseni need ulatunud ei ole. Samaselt esimese kohtuastmega toob ringkonnakohus välja, et süüdistatav on kriminaalkorras karistatud koguni viiel korral (karistuseks nii rahatrahvid kui ka tingimuslikud karistused). Peale selle on O.U süüdistuses kirjeldatud kuriteod pannud toime katseajal, kusjuures viimati on ta süüdimõistetud Tartu Maakohtu 09.01.2013 otsusega KarS § 424 järgi, s.o joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Märkimisväärselt on süüdistatav väärteokorras karistatud lausa 25 korda, olles sealjuures korduvalt toimepannud liiklussüütegusid. Ning, nagu maakohtu otsuses seisab, neist 23 väärteo toimepanemise eest on tal rahatrahvid tasumata. Vääramatult tuleb kirjeldatuga asuda seisukohale, et liiklussüütegude toimepanemine on süüdistatavale harjumusesüütegu ning mingit preventiivset mõju varasemad karistused temale avaldanud ei ole. Niisiis, olenemata O.U nõusolekust KarS § 69 kohaldamiseks, nõustub ringkonnakohus maakohtu