1-14-2494/4 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A.P Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.P ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 ( üheksaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 sen ti ja riigi õigusabi kulu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot. Jätta riigi õigusabi kulu summas 40 (nelikümmend) eurot 80 senti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.P on õigus menetluskulud summas 374 (kolmsada seitsekümmend neli) eurot 25 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, makstes igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 32 (kolmkümmend kaks) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-142494, menetluskulud, A.P“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu 2(4)

I Kokkuleppe sisu A.P-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 16.03.2014. a kella 18.31 ajal Jõgeva maakonnas Puurmani vallas Puurmani alevikus Tartu mnt 2 juures mootorsõidukit Peugeot Partner reg nr 084 MGZ, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,80 mg/l kohta. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüd istatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.P 2-aasta se katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 sätestatud käitumiskontrolli a jaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A.P Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel A.P-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja p rokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse s ätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista A.P süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale koht ueelses menetluses makstud tasu 112,80 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 148,80 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär , s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). KrMS § 2565 lg 3 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra, s.o 266,25 eurot. Seega on menetluskulud kokku 415,05 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg- le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. 3(4)

Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist selliselt, et riigi õigusabi tasu ja kulu, mis seonduvad kaitsja sõidukuludega Rakverest Jõgevale jäetaks riigi kanda. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 2 p 6 ja § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatavale on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes osutab õigusteenust Rakvere Advokaadibüroo kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Rakvere, Lai 11. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukohaks on Rakvere, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on aga tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemi ülesehitusest. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutava kaitsja büroo asukoht on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjale hüvitatud sõidukulud (Rakvere -Jõgeva-Rakvere) summas 28,80 eurot ja tasu sõidule kulunud aja eest summas 12 eurot, s.o kogusummas 40,80 eurot (tl 2325). Süüdistatavalt tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigi õigusabi kulu summas 108 eurot (36 + 36 + 36) ja sundraha 266,25 eurot. Seega on väljamõistetavad menetluskulud kokku 374,25 eurot. Kaitsja esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör kaitsja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise määramine ositi 1 aasta jooksul on põhjendatud. A.P puudub käesoleval ajal kindel töökoht. Ta on küll Finwork OÜ juhatuse liige, mis tegeleb ehitus- ja sanitaartehniliste töödega, kuid äriühingul reaalseid töid või objekte ei ole. A.P loodab äriühingule saada uusi objekte või tööd suvel. Seniks otsib A.P tööd. A.P sissetulekud moodustavad praegusel ajal peamiselt juhutöödest saadavast tasust. Igakuuline sissetulek on 400 eurot. A.P on 2 last – 2,5-aastane poeg ja 5-aastaseks saav tütar. Laste ema on kodune ega tööta. Sellest tulenevalt on A.P suured ülalpidamiskohustused pere ees. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust (374,25 eurot) ja A.P sissetulekut, aga ka kohustusi laste ees, on ilmne, et A.P-le ei ole menetluskulude ühe korraga tasumine jõukohane. Seega on kohus seisukohal, et menetluskulude tasumine tuleb määrata osade kaupa 1 aasta jooksul.