Kriminaalasi nr 1-14-2462
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2014. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-2462 (13260103428)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
P.N-i kriminaalasi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
P.N
KarS
§
järgi
Isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxEesti Vabariigi kodanik, haridus: keskeriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras kehtivaid karistusi ei ole; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 31.01.2014. a Kaitsja
Advokaat Heiki Kuningas
Süüdi tunnistada P.N KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et P.N-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui P.N ei pane 18-(kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma 1(4)
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada P.N-i käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata P.N Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot. Jätta riigi õigusabi kulu summas 61 (kuuskümmend üks) eurot 44 senti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et P.N on õigus menetluskulud summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot 50 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, makstes igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 54 (viiskümmend neli) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-142462, menetluskulud, P.N“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, 2(4)
mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu P.N-ile on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi selles, et: - tema olles alkoholijoobes, 10.08.2013 ajavahemikul kell 20:00 kuni 20:30 pani toime kehalise väärkohtlemise xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tn xx korteris x, tõugates oma abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxx köögilauale kõhuli ja väänates xxxxxxxxxxxxxxxx vasaku käe selja taha, mille järel xxxxxxxxxxxxxxx palus pojal politsei kutsuda ja seejärel P.N lasi xxxxxxxxxxxxxxxx lahti; mõne hetke pärast P.N lükkas abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxx korteri koridoris, mille tagajärjel xxxxxxxxxxxxxxx kukkus lastetoa uksepakule selili; peale seda püüdis P.N xxxxxxxxxxxxxxxxxxjalaga lüüa, löögi tõrjus xxxxxxxxxxxxxxx eemale ja hakkas karjuma; selle peale surus P.N käega xxxxxxxxxxxxxxxx suule ning küünarvarrega kõrile, et summutada viimase karjumist; lõpuks xxxxxxxxxxxxxxx loobus vastupanust ja P.N eemaldus temast. Oma tegevusega tekitas P.N kannatanule xxxxxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustused - muljumise tagajärjel hematoomid (3-4 cm läbimõõduga) kaela alumises osas lateraalselt vasakul, käsivartel, vasaku õla piirkonnas, vasakul puusal; palpatoorse valulikkuse nina piirkonnas, alalõualuu piirkonnas ja pea vasakul poolel; kerge turse ja valulikkuse parema pöidla piirkonnas. - 08.09.2013. a kella 18:00 paiku pani toime kehalise väärkohtlemise xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxühiskoridori trepil, võttes kahe käega oma abikaasaxAxxxxxxxxxxxxxxx mõlemast kõrvast kinni ja surudes teda tugevalt vastu koridori seina, mille tagajärjel kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx tundis füüsilist valu. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui P.N 18 kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada P.N-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista P.N-i süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 133,44 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot. Kokku on riigi õigusabi 3(4)
tasu ja kulu 169,44 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on tei se astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 701,94 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist selliselt, et riigi õigusabi tasu ja kulu, mis seonduvad kaitsja sõidukuludega Tartust Jõgevale jäetaks riigi kanda. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatavale on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Heiki Kuningas, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Tartu, Ülikooli 8. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukohaks on Tartu, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemi ülesehitusest. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjale hüvitatud sõidukulud (Tartu-Jõgeva-Tartu) summas 37,44 eurot ja tasu sõidule (Tartu-Jõgeva-Tartu) kulunud aja eest summas 24 eurot, s.o kogusummas 61,44 eurot (tl 86). Süüdistatavalt tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigi õigusabi kulu summas 108 eurot (72 + 36) ja sundraha 532,50 eurot. Seega on väljamõistetavad menetluskulud kokku 640,50 eurot. Kaitsja esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise määramine ositi on põhjendatud. P.N ei tööta. Tema igakuiseks sissetulekuks on töötu abiraha 90 eurot. Tal on 2 ülalpeetavat, st alaealist last (6-aastane ja 16-aastane), kes temaga koos ei ela. P.N annab neile ülalpidamist, kui tal selleks võimalusi on. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust (640,50 eurot) ja P.N-i sissetulekuid, aga ka kohustusi laste ees, on ilmne, et P.N-ile ei ole jõukohane tasuda menetluskulud korraga. Seega on kohus seisukohal, et menetluskulude tasumine tuleb määrata osade kaupa 1 aasta jooksul.
Raina Pärn Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.