1-14-1771/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Kohtuistungil süüdistatav P.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ning takistusi lühimenetluse kohaldamiseks ei ole. Peale P.D süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on kohtu hinnangul P.D süü tõendatud Selver ASi avalduse ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga, millede kohaselt taotletakse vastutusele võtta isik, kes 12.02.2013 kell 18.40 kaupluses Kadaka Selver aadressil Kadaka tee 56a pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver ASile kuuluvat maksmata kaupa, so Vana Tallinn Winter maksumusega 8.95 eurot ja liköör Coffee maksumusega 4.89 eurot, seega kaupa koguväärtuses 13,84 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele ja kinnipeetud isikuks osutus P.D (tl 2-3). Süüdistatava poolt varguse katse toimepanemist tõendavad ka tunnistaja XXXütlused, millede kohaselt oli ta 12.02.2013 kella 18.20 paiku tööl Kadaka Selveris aadressil Kadaka tee 56a, kui märkas kaamera vahendusel alkoholiosakonnas mustades nahkriietes meesterahvast, kes võttis riiulist kaks pudelit likööri ja pani need oma nahktagi varrukasse. Kui meesterahvas kassasse läks, maksis ta kaasas ühe saia eest. Kui meesterahvas möödus kassast alkoholi eest maksmata, pidasid nad ta kell 18.40 kinni ja toimetasid turvaruumi, kus teostati turvakontroll, mille käigus avasasid nad nahktagi varrukast kaks pudelit likööri Vana Tallinn Winter maksumusega 8.95 eurot ja liköör Coffee maksumusega 4.89 eurot, seega kaupa koguväärtuses 13,84 eurot. Nende kohta puudus isikul ostutšekk. Kaup tagastati Selverile (tl 4). 19.02.2013 koostatud asitõendi protokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks kaupluses Kadaka Selver asukohaga Kadaka tee 56a, Tallinn olevatelt turvakaameratelt värvilised videosalvestused ühes vargusefaktis (12.02.2013 kella 18.40 ajal) ühel plaadil. Videosalvestuselt (fototabel nr 1) nähtub, et kell 18.12.10 võtab meesterahvas/kahtlustatav kaupluse alkoholiosakonnas kaks pudelit. Kahtlustatav liigub üks pudel ühes ning teine teises käes mööda müügisaali ringi. Kell 18.17.06 paneb kahtlustatav ühe pudeli varrukasse ning kell 18.18.05 paneb teise pudeli varrukasse. Seejärel liigub kahtlustatav kassasse, kus ta maksab saia eest. Peale kassast eemaldumist kell 18.36.12 peetakse kahtlustatav kinni. Kahtlustatav on riietatud musta. Tal on pikad mustad juuksed, mis on pealaelt punast värvi. Jalas on kahtlustataval musta värvi tanksaapad (tl 20-25). Kahtlustatavana peeti P.D kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kinni 12.02.2013 kell 18.40 ja ta vabastati 13.02.2013 (tl 9-11). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka P.D talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, selgitades, et 12.02.2013 õhtul, täpset kellaaega mäletamata, läks ta Tallinnas Kadaka Selverisse, et osta saia. Raha oli tal kaasas pangakaardi peal ainult saia ostmiseks. Müügisaali sisenedes ta ostukorvi ei võtnud. Alguses läks ta vaatama, kus kohas müügisaalis saiad asuvad, kuid esialgu ta saia veel ei võtnud. Seejärel läks ta alkoholiosakonda ja võttis riiulilt kaks pudelit likööri. Üks neist oli klaaspudelis Vana Tallinn ja teine plastpudelis Coffee. Pudelite maksumust ta ei vaadanud. Ta võttis pudelid ja pani ühe pudeli varrukasse ja teise pudeli teise temal seljas olnud musta värvi jope varrukasse. Seejärel läks ja võttis ta saia ning maksis kassas saia eest. Likööride eest ta ei maksnud. Kohe peale kassas saia eest maksmist peeti ta turvatöötajate poolt kinni. Turvatöötaja kutsus ta turvaruumi, kus ta võttis oma jope varrukate ülaosast välja mõlemad alkoholipudelid. Seejärel toimetati ta politseisse. Enne kauplusesse minemist oli ta ära joonud palju kanget alkoholi ja varguse põhjust ta seletada ei oska. Kahetseb oma tegu ja lubab edaspidi enam mitte varastada (tl 12-14). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab P.D poolt varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades P.D kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et ta lihtsalt võttis süüdistuses näidatud kauba ära ning seejuures ei ole kogutud tõendeid, et P.D oleks soovinud kõnealuse kauba eest tasuda või selle kauba kauplusele tagastada, siis leiab kohus, et

P.D eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna teo tehioludest nähtuvalt peeti P.D kaupluse müüja poolt kinni, siis on tegemist õiguslikus mõttes varguse katsega. Samuti on kohus P.D ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et P.D pani talle inkrimineeritava varguse katse toime kavatsetult. Riiklik süüdistaja on P.D tegevuse kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Riiklik süüdistaja on P.D-le esitatud süüdistuses osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi annavad alust kohtuvälise menetleja otsused väärteoasjades nr-d 2316,12,010190 kuupäevast 15.10.2012 (tl 28) ja 2230,13,003727 kuupäevast 02.02.2013 (tl 29). Esimese väärteootsuse kohaselt jättis P.D Solarise keskuse toidupoes 18.09.2012 kell 23.00 maksmata viski Canadian Gold eest 11.39 eurot. Teise väärteootsuse kohaselt jättis P.D 02.02.2013 kella 19.53 ajal kaupluses asukohaga Mustamäe tee 16, Tallinn tasumata Vana Tallinna ja Coffee likööride eest 13,78 eurot. Käesoleval juhul üritas P.D taas varastada Kadaka Selverist 12.02.2013 kella 18.40 ajal Vana Tallinna ja Coffee likööre. Seega on P.D toime pannud kolm varavastast süütegu. Arvestades süüdistatava selgitust kuriteo toimepanemiste kohta ja seda, et süüdistatav on lühikese ajavahemiku vältel korduvalt varavastaseid süütegusid toime pannud, varastades eranditult alkoholi, siis leiab kohus, et sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on olnud süüdistatava elustiiliks. Esiletõstetu sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Eelosutatud andmetest kohus järeldab, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lgs 2 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal töökoht ja igakuine püsivalt saadav legaalne sissetulek puuduvad. Seevastu selgitas süüdistatav kohtus, et ta töötab alates 2013 aasta veebruarist. Süüdistatava isikut puudutava karistusregistri väljatrüki kohaselt on süüdistatav kõik talle määratud rahatrahvid jätnud tasumata. Süüdistatava selgituste kohaselt peetakse tema töötasust panga kaudu trahve kinni kohtutäituri poolt, kuid nende trahvide kinnipidamine on muutunud tema jaoks arusaamatuks. Märkida tuleb sedagi, et käesoleva menetluse näol on tegemist prokuröri poolt uuendatud menetlusega ehk vaatlusaluse menetluse suhtes on kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, millega pandud kohustuse, so rahalise kohustuse 320 euro suuruses summas jättis süüdistatav tasumata. Kuna süüdistatavat on eelnevalt karistatud käesoleval juhul vaatluse all oleva süüteoga analoogsete süütegude toimepanemise eest ning süüdistatav on oma õigusvastast käitumist jätkanud, siis leiab kohus eelosutatud asjaolusid kogumis hinnates, et P.D õiguskuulekust ei ole võimalik tagada rahalise karistusega ning selle võimaliku mõistmise

korral jätab P.D selle kohustuse lihtsalt täitmata. Seega olukorras, kus isiku eelnev väärteokorras karistatus ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piirav karistusliik. Hinnates süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust ning teo tehiolusid arvestades, et süü ei ole kuigi suur. Eelnevast lähtudes, sh arvestades, et varastatu tagastati kauplusele rikkumata kujul ning süüdistatavat pole ka eelnevalt kriminaalkorras karistatud, leiab kohus, et P.D-le on võimalik mõista karistus KarS § 199 lg 2 p ja 9 - § 25 lg-s 2 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Süüdistatav on kohteelsel menetlusel pärast kinnipidamist väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, samuti avaldas ta kahetsust kohtuistungil, mistõttu vajab vaagimist küsimus, kas tegemist on KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaoluga. Menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt leiab kohus, et kriminaaltoimikus leiduvatest andmetest võiks tulla järeldusele, et kahetsus ei ole suuras, kuivõrd süüdistatav pani 5 kuulise perioodi jooksul toime kolm varavastast süütegu. Samas on kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks inkrimineeritava süüteo toimepanemisest möödunud üle aasta ning uute kuritegude toimepanemise kohta kohtul andmed puuduvad. Sellest tulenevalt asub kohus siiski seisukohale, et käesolevaks ajaks on süüdistatava kahetsust võimalik karistust kergendava asjaoluna arvestada. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Kuivõrd süüdistatava süü talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel pole kuigi suur ja süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, siis kohus leiab, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata. Vaatamata asjaolule, et süüdistatavat on peale varavastaste väärtegude toimepanemise korduvalt karistatud ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest, leiab kohus, et süüdistatava senine õigusvastane käitumine ei ole sellise iseloomuga, et süüdistatav vajaks enesega toimetulemuseks ja edaspidise elu korraldamiseks kõrvalseisva isiku juhendamist ning kohus ei pea vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 74 sätteid ja süüdistatava allutamist käitumiskontrollile. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 73 sätteid, määrates minimaalse katseaja. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. P.D on täisealine ja töövõimeline isik, kellel oma sõnade kohaselt on olemas ka püsiv igakuine legaalne sissetulek palga näol. Seejuures ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel.