Kohtulahend

2.1 Süüdimõistetu on teist korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on karistatud salajase varguse eest. Käesolevat karistust kannab ta tahtliku tapmise eest, mis on toime pandud eriti julmal viisil. Kinnipeetav vabastati Harju Maakohtu 14.07.2008 määrusega tingimisi ennetähtaegselt. 15.07.2009 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 30.07.2009 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata. 18.09.2009 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata E.A poolt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele

seoses sellega, et E.A ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 02.12.2009 määrusega pöörati E.A-le Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-420/00 mõistetud ja kandmata jäänud karistuse osa, 4 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise tähtaja alguseks loeti Viru Vanglasse saabumise päeva 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kuna E.A karistuse kandmisele ei asunud, kuulutati ta Viru Maakohtu 09.02.2010 määrusega tagaotsitavaks. Isik lahkus Suurbritanniasse, kus ta peeti kinni 24.03.2011. Samuti oli E.A suhtes 18.02.2011 välja antud Euroopa vahistamismäärus. 2.2 Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ei ole E.A puhul täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2.3 Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetaval resotsialiseeriva iseloomuga tegevused käesoleva vangistuse ajal puuduvad. Samuti puudub tal kehtiv isikuttõendav dokument. 2.4 Vabanedes on E.A võimalus elama asuda vanemate juurde aadressile XXX . Vabanemisel ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Tema vanemad on nõus esialgu E.A materiaalselt toetama kuni ta tööd leiab. Kohtule on esitatud XXX AS garantiikiri, millest nähtub, et AS XXX kohustub korraldama E.A-le vastava koolituse ja edaspidi võtma tööle. 2.5 Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades E.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (raske isikuvastane kuritegu- tapmine eriti julmal viisil), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (tingimisi enne tähtaega vabastamisel rikkus katseajal kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, karistus pöörati täitmisele, karistuse kandmisele ei ilmunud, kuulutati tagaotsitavaks, lahkus Suurbritanniasse, kus ta peeti kinni), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud (tingimisi ennetähtaega vabastamisel), katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, karistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmisele isik ei asunud, lahkus välismaale oli kuulutatud tagaotsitavaks. Kohtul ei ole veendumust, et isik hakkab kontrollnõudeid täitma ega lahku välismaale. 2.6 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik vanemate näol ja arvatavasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Karistusaeg lõpeb 18.06.2015, ehk karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 4 kuu, mis on pikk aeg. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (raske isikuvastase kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, kriminaalhoolduse all olles joobeseisundis isa kallal vägivallatsemine) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. 2.7 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.