Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

vanemad ja kinnipeetava 5-aastane laps. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava vanemad töötavad. U.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta U.E ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Teda on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Praegust karistust kannab liitkaristuse korras joobes mootorsõiduki juhtimise, varguse ja asjade omavoliliste kasutamiste eest. Varasem katseaeg ja vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole teda mõjutanud oma käitumist muutma. Isikule 01.02.2013 Harju Maakohtu otsuse alusel antud võimalus (s.o üldkasuliku tööga asendatud karistus) jäi tagajärjetuks: isik rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning jätkas kuritegude toimepanemist. Isikul on probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et isik ei suuda õiguskuulekalt käituda ka vangistuse ajal. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud U.E arvamuse, leiab, et U.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimase kohtuotsusega tunnistati U.E süüdi asja omavolilise kasutamise eest, karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus asja omavolilise kasutamise, varguse ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodustavaks teguriks alkoholi kuritarvitamine, peab kohus positiivseks ja oluliseks, et kohtuistungil tunnistas U.E probleeme alkoholiga ning lubas pöörduda vastavale ravile. Välistamaks uusi süütegusid on kohtu hinnangul oluline, et isik oleks aru saanud alkoholi kahjulikkusest ja negatiivsest mõjust oma käitumisele ning avaldanud tahet seda edaspidises elus vältida. Probleemi tunnistamine ja sellega tegelemine annab aluse väitmiseks, et U.E on vangistuse ajal hakanud järele mõtlema kuritegude toimepanemise asjaolude üle ning teinud enda õigusvastasest käitumisest tõsiseltvõetavad järeldused. Kinnipeetaval on küll 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid nimetatu määrati kinnipeetavale karistusaja alguses ning arvestades, et pärast seda on kinnipeetava käitumine olnud normikohane, võib eeldada, et ta püüab selliselt käituda ka vabaduses. Kohtu hinnangul võimaldab U.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas U.E-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on U.E olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus, mis samuti aitavad kaasa U.E edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

U.E ennetähtaegset vabastamist toetab ka Vangla, märkides, et uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on 19 %, mis on madal näitaja. Samuti on vangla märkinud, et kinnipeetava ellusuhtumine on positiivne ning tulevikule orienteeritud, teadvustab endale, et vabanedes vanglast võivad tal tekkida võimalikud raskused ja takistused. Kohus usub, et tuge oma edaspidise elu korraldamisel ja ühiskonnas aktsepteerivate hoiakute omaksvõtmisel saab kinnipeetav läbi kriminaalhoolduse. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Eeldades, et kinnipeetav suhtub vabanedes alkoholiprobleemi tõsiselt ning tegeleb intensiivselt alkoholismivastase raviga, usub kohus, et seekordne kriminaalhooldus on efektiivne ning kinnipeetav suudab ja tahab ka vastavaid kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.