lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1685/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 13.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-1685/4
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2138
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-14-1685

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

13.märtsil 2014.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Ave Mõistlik ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul prokuröri abi Katrin Tron kaitsja Leelo Viil osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja O.K Ik XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: XXX(kannab karistust Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral viimati - 28.11.2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9, § 213 lg 1 järgi vangistusega 5 kuud, karistuse algus 21.10.2013.a., väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: O.K süüdistatakse selles, et tema olles isikuna, kes paneb vargusi süstemaatiliselt, grupis koos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga 21.01.2013 kella 19.30 paiku viibides Tallinnas Viru 18 asuvas Helsinki baaris ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis XXX rahakotist sularaha summas 3 eurot, elamisluba XXX nimele, Swedbank’i pangakaardi. Pärast seda, 21.01.2013 kella 20:06 ajal, kasutades varem varastatud XXX nimele Swedbank’i pangakaarti, grupis koos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis aadressil Tallinn, Suur-Karja 18 asuva Swedbank’i sularahaautomaadi kaudu XXX kontolt sularaha summas 20 eurot. Pärast seda, 21.01.2013 kella 20:10 ja kella 20:11 ajal grupis koos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga, kasutades varem varastatud XXX nimele Swedbank’i pangakaarti, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kahel korral aadressil Tallinn, Vabaduse väljak 10 asuva Swedbank’i sularahaautomaadi kaudu XXX kontolt sularaha summas 800 eurot (500 eurot ja 300 eurot). Pärast seda, 21.01.2013 kella 20:16 ja kella 20:17 ajal, grupis koos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga, kasutades varem varastatud XXX nimele Swedbank’i pangakaarti, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kahel korral aadressil Tallinn, Pärnu mnt 15 asuva Swedbank’i sularahaautomaadi kaudu XXX kontolt sularaha summas 660 eurot (500 eurot ja 160 eurot). Samuti O.K, koos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga, pani toime võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ja nimelt - 22.01.2013 kella 01:09 ajal, kasutades 21.01.2013 varastatud XXXnimele Swedbank’i pangakaarti, võttis kahel korral aadressil Tallinn, Endla 52 asuva Swedbank’i sularahaautomaadi kaudu XXX kontolt sularaha summas 565 eurot (500 eurot ja 65 eurot).

Seega O.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt s.o. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud O.K seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi täielikult ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Oli nõus tsiviilhagi hüvitamisega. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti ning kõik tõendid on lubatavad. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Kannatanu XXX ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt kannatanu on andnud ütlusi, et 21.01.2013.a. ajavahemikus kella 18:30 kuni 19:30 viibis baaris Helsinki, mis asub aadressil Viru 18, Tallinn. Ta pani jope tooli peale, mis asus tema selja taga. Jope sisetaskus asus tema rahakott väärtusega 3 eurot, milles oli sularaha summas 3 eurot, elamisluba ja Swedbanga pangakaart. Kella 19:30 ajal nägi, et baariletil oli tema rahakott. Ta võttis enda rahakoti ja avastas, et varastatud on sularaha 3 eurot, elamisluba ja Swedbanga pangakaart. 22.01.2013.a. läks ta Swedbanga pangakontorisse, kus avastas, et tema kontolt on raha võetud. Talt võeti raha järgnevalt: 21.01.2013.a. 20:06 pangaautomaadist HAN00437 (Suur – Karja 18, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 20 eurot; 20:10 pangaautomaadis HAN00358 (Vabaduse väljak 10, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 500 eurot; 20:11 pangaautomaadis HAN00358 (Vabaduse väljak 10, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 300 eurot, 20:16 pangaautomaadis HAN00050 (Pärnu mnt 15, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 500 eurot; 20:17 pangaautomaadis HAN00050 (Pärnu mnt 15, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 160 eurot. 22.01.2013.a. on teostatud järgmised tehingud: 01:09 pangaautomaadis HAN00114 (Endla 52, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 500 eurot; 01:09 pangaautomaadis HAN00114 (Endla 52, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 65 eurot. Ta ei näinud, kuidas jope sisetaskust rahakott võeti. PIN koodi rahakotis ei olnud. Arvab, et keegi nägi PIN koodi, kui ta baaris maksis. 22.01.2013.a. vormistas ta uue pangakaardi, mis maksis 1,92 eurot. Samuti vormistas ta uue elamisloa, mis maksis 5 eurot. Soovib esitada tsiviilhagi summas 2054,92 euro ulatuses. /tl 3- 4, 7-10, 57-61, 67-70,/; Konto väljavõttega, millest nähtub, et ajavahemikul 21.01.2013.a. – 22.01.2013.a. on XXX pangaarvelt on võetud järgmised summad: 21.01.2013.a. kell 20:06 20 eurot; 21.01.2013.a. kell 20:10 500 eurot; 21.01.2013.a. kell 20:11 300 eurot; 21.01.2013.a. kell 20:16 500 eurot; 21.01.2013.a. kell 20:17 160 eurot; 22.01.2013.a. kell 01:09 500 eurot ja 22.01.2013.a. kell 01:09 65 eurot. /tl 5/; Asitõendi vaatlusprotokolliga, milles nähtuvad Swedbank ́i panga poolt elektroonpostiga edastatud pildid. Swedbank on edastanud 19.02.2013.a. sularahaautomaatide HAN00050, HAN00358 ja HAN00114 turvakaameratega tehtud pildid. Sularahaautomaadi HAN00358 asukohaga Tallinn, Vabaduse väljak on 21.01.2013.a. ajavahemikul kell 20:10:30 kuni 20:11:16 salvestatud kokku 3 pilti, millelt on näha naisterahvast, kellel peas valget värvi kootud tuttmüts ning mütsi alt näha tume juuksetukk. Sularahaautomaadi HAN00050 asukohaga Tallinn, Pärnu mnt 15 (Kawe kontor) on salvestatud 2 pilti, millel on näha sama naisterahvas, kellel peas valget värvi kootud tuttmüts ja mütsi alt näha tume juuksetukk. Naisterahval kael roosat värvi salliga ümber mässitud. Sularahaautomaadi HAN00114 asukohaga Tallinn Endla 52 on 22.01.2013.a. kell 01:10:07 salvestatud pilt, millelt on näha inimese kujutis, kellel peas on läki – läki müts. /tl 26-33/;

Swedbank vastust, millest nähtub, et XXXpangakaardi abil on teostatud 21.01.2013.a. järgmised tehingud: 20:06 pangaautomaadist HAN00437 (Suur – Karja 18, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 20 eurot; 20:10 pangaautomaadis HAN00358 (Vabaduse väljak 10, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 500 eurot; 20:11 pangaautomaadis HAN00358 (Vabaduse väljak 10, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 300 eurot, 20:16 pangaautomaadis HAN00050 (Pärnu mnt 15, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 500 eurot; 20:17 pangaautomaadis HAN00050 (Pärnu mnt 15, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 160 eurot. 22.01.2013.a. on teostatud järgmised tehingud: 01:09 pangaautomaadis HAN00114 (Endla 52, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 500 eurot; 01:09 pangaautomaadis HAN00114 (Endla 52, Tallinn) sularaha väljavõtmistehing summas 65 eurot. Antud tehingute korral kasutati XXX deebetkaarti ja selle kaardi PIN koodi. Ilma õige PIN – koodi sisestamist ei ole pangaautomaadist sularaha väljavõtmine võimalik. /tl 41-44/; Karistusregistri andmeid, millest nähtub, et O.K on korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Isik on varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral ning väärteokorras korduvalt. /tl 49-51/; Kahtlustatava O.K ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist osaliselt ja selgitas, et tema baaris ei käinud ning sealt mingit pangakaarti ta ei võtnud. Tunnistab, et kaks korda võttis sularaha sularahaautomaadist. Jaanuari kuu lõpus oli ta kesklinnas, kus kohtas ühte meesterahvast, keda tunneb näo järgi. Meesterahvas selgitas, et tal on võõras pangakaart ja ta teab PIN koodi. Samuti meesterahvas lubas osa raha talle anda. Ta oli sellega nõus ja meesterahvas andis talle kaardi PIN koodi. Nad olid Vabaduse väljakul. Mäletab, et võttis raha kaks korda ning summa võis olla 800 eurot. Peale seda läksid Pärnu maanteele, kus on Swedbanga kontor. Seal võttis ta ka kaks korda raha. Noormees oli tal kõrval, kui ta raha võttis. Tema baaris ei olnud ja rahakotti ei võtnud. Ta tagastas pangakaardi meesterahvale ning osa raha andis meesterahvale ja osa jättis endale. /tl 77-81,84-86/; 19.12.2012.a. ja 28.11.2013.a. Harju Maakohtu otsused, milledega karistati O.K KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. 19.12.2012.a. karistati Harju Maakohtu poolt O.K KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuud vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel 1 päev eelvangistust lugeda karistusaja hulka, KarS § 65 lg 2 alusel /tl 8990, 95-104/; Ülaltoodud tõenditega on O.K poolt toime pandud vargus grupis ning süstemaatiliselt tõendamist leidnud nii süüdistatava enda ütlustega, mille kohaselt ta selgitas, et ta võttis võõra pangakaardiga pangaautomaadist raha välja ning sellest rahast mingi osa andis eeluurimisel tuvastamata meesterahvale ning ülejäänud raha jättis endale. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvatelt Swedbanga sularahaautomaatide piltidelt nähtub O.K, kes võtab Swedbanga pangaautomaatidest raha välja kannatanu pangakaardiga. Raha väljavõtmised kattuvad panga vastusega, kus on näha, et kannatanu XXXpangakaardiga on välja võetud sularaha automaatidestraha. Kannatanule XXXon tekitatud kahju 2054,92 euro ulatuses. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on O.K süü kuriteoepisoodis tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi. O.K on isikuks keda on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve.

Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et O.K karistati viimati kriminaalkorras 28.11.2013.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9, § 213 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud ning karistuse kandmise alguseks loeti 21.10.2013.a. O.K on kriminaalkorras varem karistatud 8-l korral. Väärteokorras on isikut samuti korduvalt karistatud. O.K poolt toimepandud kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on jätkanud eelmistest karistustest (s.h vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, ei ole varasemalt tasunud ka väiksemaid rahalisi kohutusi väärteoasjades mõistetud rahatrahvide näol ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse tasumiseks kuna isikul puudub kindel sissetulek. Seega kohus leiab, et O.K ei saaks rahalist karistust täita. Isik on jätkanud ka varguste toimepanemist, hoolimata asjaolust, et teda on nende eest karistatud korduvalt ka reaalse vangistusega. Seega on kohtu hinnangul karistuse eesmärgid saavutatavad vangistuse kohaldamisega. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust ning kohtu seisukoha kohaselt on võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab põhistatuks karistada O.K 6 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 2 kuud vangistust), seega on O.K-le mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõista O.K-le liitkaristus lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks eelmise Harju Maakohtu 28.11.2013. a otsusega mõistetud raskema karistusega vangistusega 5 kuud. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub O.K-lt KrMS § 175 lg 4 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb välja mõista O.K-lt KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 1 eurot. Kohtu hinnangul ei esine O.K erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on noore töövõimelise naisterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama. Kohus leiab, et süüdistatavalt sundraha välja mõistmisele ei kuulu kuivõrd käesolevas kriminaalasja menetlusesemeks oleva süüteo on O.K pannud toime enne eelmist kohtuotsust. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on O.K süü kannatanule kuulunud asjade suhtes varguste toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas esitatud kannatanu XXX poolt esitatud tsiviilhagi summas 2054,92 eurot on põhjendatud täies ulatuses ning kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele.

Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada O.K KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja karistada 6 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud. Vastavalt KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus 4 kuud kui kergem karistus lugeda kaetukuks Harju Maakohtu 28.11.2013. a otsusega mõistetud raskema karistusega vangistusega 5 kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda 21.10.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista O.K-lt tsiviilhagi XXXXXXXXXXXXX Swedbank).

summas

2054,92

eurot

XXXkasuks

(a/a

Välja mõista O.K-lt toimiku koopia tasu 1 euro ja kaitsjatasu summas 252 eurot riigi tuludesse. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. EE891010220034796011 SEB Pank; EE932200221023778606 Swedbangas või EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.