Kohtulahend

määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot; • ekspertiisiasutustel joobe tuvastamisel tekkinud kulu 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot, so kokku 951 (üheksasada viiskümmend üks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, esimese maksena 79 (seitsekümmend üheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ja sellele järgnevalt 11 kuu jooksul võrdsetes osades 79 (seitsekümmend üheksa) euro ja 30 (kolmkümmend) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „A.R, 1-14-2056, menetluskulud, ositi tasumine“.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: A.R süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 09.12.2013 kell 02.06 ajal Harjumaal, Tallinnas, Põhja pst 31 juures suunaga Soo tn poole mootorsõidukit Audi 100 reg nr-ga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove – amfetamiin). A.R rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani A.R toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 05.03.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatav A.R-i ja tema kaitsja Paavo Paali vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 250 /kakssada viiskümmend/ päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 4,90 eurot, so 1225 /tuhat kakssada kakskümmend viis/ eurot;

2) KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel lugeda karistus tasutavaks ositi 1 /ühe/ aasta jooksul 12 /kaheteistkümnes/ osas, kuid mitte vähem kui 102 /sada kaks/ eurot kuus. Esimese tasutava osa suuruseks lugeda 103 /sada kolm/ eurot. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424 lg-st 1 ja §-st 66, asub kohus seisukohale, et A.R kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja joobeseisundi tuvastamise kulu. A.R on täisealine isik, kes on küll märkinud enesel töökoha ja sissetuleku puudumist, ent sellele vaatamata ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et rahalise karistuse ja menetluskulude suurus kogumis, samuti senini igakuise legaalse sissetuleku puudumine annavad põhjendatud aluse võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel igakuise kohustusena otsuse resolutsioonis märgitud osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.