Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-12-8466
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja Meeli Antonov
Tõlk Kriminaalasi
süüdimõistetu Igor Štšukini vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamine
tingimisi
Süüdimõistetu
Igor Štšukin (IK: 38701040214; viibimiskoht: Tartu Vangla)
Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432, kohus määras: Jätta vabastamata Igor Štšukin temale Harju Maakohtu 24. septembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Igor Štšukin tunnistati Harju Maakohtu 24. septembri 2012. a otsusega süüdi KarS § 263 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Igor Štšukinile Harju Maakohtu 25. veebruari 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka Igor Štšukini eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 17. juuli 2012. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 12. detsembril 2012. a. Tartu Maakohtu 23. augusti 2013. a määrusega jäeti Igor Štšukin temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 10. septembril 2013. a.
Igor Štšukini karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 17. mail 2014. a. Igor Štšukinit on varem kriminaalkorras karistatud:
temale mõistetud karistus tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata pani ta toime uued kuriteod ning teise kohtuotsusega mõisteti juba liitkaristus, mis asendati aga üldkasuliku tööga, et anda süüdimõistetule veel üks võimalus karistuse kandmiseks vabaduses. Kuna ka seda võimalust ei osanud süüdimõistetu hinnata ja jätkas üldkasuliku töö tegemise ajal õigusvastase käitumisega, siis määrati kolmanda kohtuotsusega mõistetud liitkaristus talle juba reaalsele ärakandmisele. Seega on ilmne, et süüdimõistetule on antud korduvaid võimalusi oma käitumise muutmiseks vabaduses positiivses suunas, kuid senini ei ole ta neid võimalusi siiski hinnata osanud ega ole tema suhtes üles näidatud usaldust ära teeninud. Kuna ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud oma käitumist kontrollida ning on pannud toime kuuel korral distsipliinirikkumised, siis on kohtul alust kahelda, et vajalikku mõju oleks süüdimõistetule avaldanud ka praeguseks ärakantud vangistus ning ta oleks võimeline jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekana ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides. Kohtule esitatud materjalide põhjal tuleb järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine. Ta on juba pikka aega narkootikume tarvitanud ning tunnistab neist ka sõltuvust, soovides sellest vabaneda. Kuigi alkoholi tarvitas ta enda sõnul vaid korra kuus, siis tekkis koos alkoholi tarvitamisega tal soov ka narkootikume tarvitada. Nimetatud ainete koostarvitamisel muutub ta aga kergesti impulsiivseks ja võib esineda ka agressiivsust. Seega oleks süüdimõistetule vajalik täielik loobumine nii narkootikumidest kui ka alkoholist. Samas aga nähtub vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu motivatsioon alkoholitarbimise muutmiseks on kaheldav, kuna ta ei pruugi ise ka probleemi täielikku tõsidust tajuda. Samuti on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu oleks valmis narkootikumidest täielikult loobuma, kuna arvestades tema varasemaid tarbimisharjumusi vajaks see temalt kindlasti väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli oskust. Kuna vangistuse jooksul on süüdimõistetu pannud korduvalt toime distsipliinirikkumisi, mille põhjal võib järeldada ka tema tagajärgedele mõtlematut ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumist, siis on kohtul alust kahelda, et ta oleks võimeline ennast piisavalt kontrollima ka vabaduses, et hoida sõltuvusainetest täielikult eemale ning mitte kogeda tagasilangust. Seega leiab kohus, et süüdimõistetule oleks kasulikum praegu vangistust edasi kanda, et kindlustada vangla piiratud tingimustes pikemaajalisema viibimise läbi ka hoidumine narkootikumidest ja suurendada seega võimalusi vabaduses sõltuvusainetest hoidumiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Igor Štšukini katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et karistus oleks süüdimõistetu suhtes praeguseks oma eesmärgid täitnud ning ta suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi täites. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Arvestades Igor Štšukinile varasemalt antud võimalusi karistuse kandmiseks kergemal viisil, kuid sellest hoolimata tema õigusvastase käitumise jätkumist ning samuti vangistusest kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, leiab kohtunik, et tema puhul piisavalt usaldusväärse isikuga tegemist ei ole.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.