1-13-8103/24 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.11.2013 otsusega nr 1-13-8103 tunnistati P.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning teda karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 240 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel pidi P.U üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §75 sätestatud kontrollnõudeid, mis on talle seatud käitumiskontrolli ajaks: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.11.2013 kohtuotsus jõustus 14.11.2013. 19.02.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne nr 59873 P.U suhtes ettepanekuga pöörata P.U-le mõistetud karistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et P. U hoidub ÜKT täitmisest kõrvale ja ei täida kohtu poolt määratud kohustusi: ta ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde 27.12.2013, 09.01.2014, 22.01.2014, 27.01.2014. Viimati ta käis registreerimas 03.12.2013. Seega P. U rikkus KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet. Samuti hooldusalune ei asunud üldkasulikku tööd tegema vastavalt 03.12.2013 koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavale nr 1. Seletust ei ole olnud võimalik võtta, kuna hooldusalune ei ilmu registreerimisele alates 03.12.2013. 23.01.2014 kodukülastuse ajal oma suulises seletuses hooldusalune selgitas, et ei ilmunud registreerimisele, kuna ta unustas. Esmakohtumine P. U-ga leidis aset 26.11.2013, mil tutvustati hooldusalusele tema õiguseid, kohustusi ning üldkasuliku töö tegemise korda ja aega. Järgmisel registreerimisel, mis on toimunud 03.12.2013, oli koostatud ja allkirjastatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr 1. Vastavalt üldkasuliku töö tegemise ajakavale hooldusalune pidi asuma üldkasulikku tööd tegema alates 09.12.2013. 10.12.2013 üldkasuliku töö juhendaja teavitas kriminaalhooldusametnikku, et P. U ei ilmunud üldkasuliku töö soorituskohale. Järjekordsele registreerimisele, mis oli määratud 27.12.2013-ks, hooldusalune ei ilmunud. Talle oli saadetud kaks kutset – ilmuda registreerimisele 09.01.2014 ja 22.01.2014, millele isik ei reageerinud. 23.01.2014 on teostatud kodukülastus aadressil Rakvere 91-80/82, Narva. Hooldusalune viibis kodus. Suuliselt ta selgitas, et unustas tulla registreerimisele. Talle oli antud kätte kutse ilmuda registreerimisele 27.01.2014. 27.01.2014 hooldusalune ei ilmunud registreerimisele ja ei võtnud kriminaalhooldusametnikuga ühendust. Katseaja kulgu võib hinnata mitterahuldavaks, sest P.U teadlikult rikub kontrollnõudeid ja ei näita üles huvi oma kohustuste täitmise vastu.

Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pöörata P.U -le mõistetud karistus täitmisele. Juhul, kui P.U ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, kriminaalhooldusametnik teeb vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 ettepaneku võtta P.U vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata P. U karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune P.U ütles, et talle küll rikkumiste tagajärgi, kuid ta arvas, et see ei too kohe kaasa karistuse täitmisele pööramist. Ta rikkus kohtuotsusega määratud nõudeid, kuna tal ei olnud aega. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek P.U suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus KarS § 69 lg-st 6 juhindudes pöörata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune P.U ei asunud üldkasulikku tööd tegema ega ole teostanud ühtegi temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tundi. Seega täitmata on 240 tundi. Samuti rikkus ta kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei ilmunud registreerimisele 27.12.2013, 09.01.2014, 22.01.2014 ja 27.01.2014. Üldkasuliku töö ja kontrollnõuete mittetäitmise kohta ei nimetanud P. U ühtki põhjust, mida saaks lugeda mõjuvaks. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja P.U seletusi, on kohus veendunud, et P.U hoidus teadlikult üldkasuliku töö täitmisest kõrvale ning rikkus kontrollnõuet ilma mõjuva põhjuseta. Seda kinnitab ka asjaolu, et P.U ei ilmunud kohtuistungile selleks ettenähtud ajal, kuigi kutse oli talle isiklikult kätte antud. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et hooldusalune hoidus tahtliku kõrvale kohtuotsuste täitmisest. Kuivõrd P. U käitumisest ei ilmne, et ta oleks teinud vähematki jõupingutust oma kohustuste täitmiseks, ei ole kohtu hinnangul edasine kriminaalhoolduse teostamine P.U suhtes otstarbekas. Eelnevast lähtuvalt ja KarS § 69 lg-st 6 juhindudes tuleb pöörata täitmisele P.U-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.11.2013 kohtuotsusega nr 1-13-8103 mõistetud karistus, 4 kuud vangistust. Kuna P.U on jäänud täitmata 240 üldkasuliku töö tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 4 kuud vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. 3(4)