Kohtulahend

3) oktoober 2013 planeeriti 32 ÜKT tundi, sooritas 32 ÜKT tundi; 4) november 2013 planeeriti 31 ÜKT tundi, sooritas 34 ÜKT tundi; 5) detsember 2013 planeeriti 31 ÜKT tundi, sooritas 31 ÜKT tundi; 6) jaanuar 2014 planeeriti 31 ÜKT tundi, ei sooritanud ühtegi tundi; 7) veebruar 2014 planeeriti 31 ÜKT tundi, ei sooritanud ühtegi tundi. 04.02.2014 tehti H.P-le suuline hoiatus ÜKT tundide tegemata jätmise eest. 03.03.2014 tehti H.P-le kirjalik hoiatus tegemata tundide eest. Oma kirjalikes seletustes 04.02.2014 ja 03.03.2014 kirjutas H.P , et ei ole esitanud ÜKT tundide sooritamise lehti, kuna need on täitmata, sest ta unustas need ÜKT juhendajale viia. H.P lisas ka, et on väidetavalt käinud töötunde tegemas. Esimene kriminaalhooldusalane kohtumine H.P-ga toimus 26.07.2013, kus talle selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi-kohustusi, erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Õigused ja kohustused on talle olnud arusaadavad, seda on H.P kinnitanud oma allkirjaga. H.P suunati ÜKT tunde sooritama S.K Rakvere Hooldekodusse. 31.01.2014 toimunud registreerimisel H.P jaanuari 2014 töötundide sooritamise lehti kaasas ei olnud. Ta rääkis, et ei ole neid tööandja käest kätte saanud. Kriminaalhooldusametnik võttis telefonitsi ühendust A. H-K, kes otsis pikalt H.P töötundide sooritamise lehti ja väitis siis, et H.P jaanuaris töötunde sooritanud ei ole. H.P väitis, et on küll jaanuaris tunde teinud, kuid tööandja ei ole neid lihtsalt kirja pannud. Lepiti kokku, et H.P tuleb uuesti 04.02.2014 kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, olles enne seda võtnud ühendust ÜKT tööandjaga ning saanud selgust tundide sooritamise või mittesooritamise osas. 04.02.2014 helistas kriminaalhooldusametnik ÜKT juhendajale A K, kelle sõnul oli H.P 03.02.2014 viinud neile jaanuari 2014 ÜKT töötundide sooritamise lehed ning ise ära läinud. ÜKT soorituslehed on küll nende käes, kuid ühtegi tundi sinna kirja pandud ei ole. Samal päeval toimunud registreerimisel ei esitanud H.P kriminaalhooldusametnikule jaanuari 2014 ÜKT sooritamise lehti ning väitis, et oli need tööandjale viinud ning seetõttu ei saanud neid kriminaalhooldusametnikule ära tuua. 03.03.2014 toimunud registreerimisel ei esitanud H.P ka veebruari 2014 ÜKT sooritamise lehti. Kriminaalhooldusametnik helistas ÜKT juhendajale A K, kelle sõnul ei ilmunud H.P ka veebruaris töötunde sooritama. Kriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, lisades, et 06.03.2014 sooritas H.P 4 ÜKT tundi. Liisi Lillemetsa sõnul jõuaks H.P ettenähtud aja jooksul oma ÜKT tunnid ära teha. Süüdimõistetu H.P võttis kohtuistungil omaks, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. H.P väitis, et ta on teinud jaanuaris ja veebruaris 2014 üldkasulikku tööd, kuid on käinud tunde tegemas hommikul väga vara ja need ei ole kirja saanud. Süüdimõistetu sõnul käib ta mitteametlikult tööl ja peab üüri maksma. Süüdimõistetu palus kohut vangistust mitte täitmisele pöörata, lubades üldkasuliku töö tunnid järelejäänud aja jooksul sooritada. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Liisi Lillemetsa erakorraline ettekanne H.P-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks on kohtule põhjendatult esitatud, sest tõendamist on leidnud see, et süüdimõistetu H.P on hoidunud ilma mõjuva põhjuseta jaanuaris 2014 ja veebruaris 2014 üldkasulikust tööst kõrvale. Süüdimõistetu H.P on ise nõustunud vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, seega pidi tal juba vastavat nõusolekut andes olema selge, et tal tuleb ettenähtud aja jooksul teha üldkasulikku tööd. Arvestades H.P lubadust oma üldkasuliku töö tunnid järelejäänud aja jooksul siiski ära teha, võib kohtu arvates seekord veel jätta kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata ning H.P-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Liisi Lillemetsa erakorraline ettekanne nr 60115 04.03.2014 H.P-le (isikukood xxx, elukoht xxxx, töötab mitteametlikult) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-136236 04.07.2013 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi liitkaristusena mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.