Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12.03.2014, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-5884
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Jaan Veiper’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
JAAN VEIPER, isikukood 37908016018, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 17.02.2008 ja lõpp 17.02.2015
Jätta JAAN VEIPER vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 05.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaan Veiper’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Hispaania Kuningriigi Madridi Provintsikohtu 22.12.2008 otsusega tunnistati J. Veiper süüdi ülekantuna Eesti vabariigi seaduse mõttes KarS § 184 lg 1 ja § 329 lg 1 järgi ning karistati teda vangistusega 7 aastat. Kohtuotsuse täitmine tunnistati lubatavaks Harju Maakohtu 31.05.2010 määrusega. Karistuse kandmise aja algus oli 17.02.2008 ja lõpp 17.02.2015. Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on J. Veiperit kriminaalkorras karistatud 2 korda, vanglas viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasem kuritegu on seotud vargusega, praegune narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on täitnud individuaalset täitmiskava. Samas on tal 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetaval on vabanedes elukoht. Isikule pole vabanedes töökohta garanteeritud ning tal on tasumata võlanõudeid üle 4000 euro. Kohtutäiturite registri kohaselt on isikul vaja tasuda rahalisi nõudeid üle 11 000 euro. Pärast vabanemist toetavad isikut materiaalselt tema vanemad ja teised pereliikmed.
Viru vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist tulenevalt uue kuriteo toimepanemise madalast tõenäosusest – 6%. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes oleks kriminaalhooldusele määramiseks sobiv. Võttes arvesse isiku kuritegelikku käitumist, allumatust vanglaametnikele ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on oht, et isik võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Prokuratuuri seisukoht: Kohtule esitatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. KarS § 76 lg 3 seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse. J. Veiper on süüdi mõistetud suures koguses narkootilise aine, s.o. peaaegu 997,2 grammi kokaiini salakaubaveos. Ta kannab karistust I astme kuriteo eest narkootilise aine suures koguses omandamise, valdamise ja edasiandmise ning selle üle piiri toimetamise eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasusaamise eesmärgil. Vabastades narkokuriteo toimepannud isikuid ennetähtaegselt vanglast kannataks Eesti rahva õiglustunne. Kinnipeetaval on viis kehtivat ja viis lõppenud distsiplinaarkaristust, mis näitavad, et ta ei suuda ka kinnipidamisekohas korralikult käituda ja järelikult ei ole karistus veel oma eesmärki täitnud. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud süütegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Isikul puudub eriala ja ennetähtaegsel vabastamisel garanteeritud töökoht. Samas on isikul väga suured maksmata võlad. Kuna J. Veiper kannab karistust narkokuriteo ja narkootilise aine salakaubaveo toimepanemise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Maakohtu istung: 25.02.2014 toimunud videokohtuistungil palus kinnipeetav end vabastada. Ta lubas vabaduses maksta ära kõik trahvid ja mitte enam kuritegusid toime panna. Kinnipeetav lubas asuda vabanedes tööle või võtta end arvele töötukassas. Kinnipeetav leidis, et osa distsiplinaarkaristustest on talle alusetult mõistetud. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval ei ole vabaduses töökohta. Töö olemasolu on aga kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üheks oluliseks tingimuseks. Kuna isik on varem majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid toime pannud ning isikul on palju tasumata nõudeid, on tema puhul olemas arvestatav risk, et majanduslike raskuste ilmnemisel jätkab ta kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on vangistuses saanud 10 distsiplinaarkaristust. Sellisel hulgal distsiplinaarkaristuste saamine näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu käesoleval juhul kindlasti arvestada. Kohus leiab, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör, märkides, et arvestades toime pandud kuriteo raskust ja asjaolusid, riivaks isiku vabastamine ühiskonna õiglustunnet. Kohus nõustub prokuröriga ja märgib, et kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel tuleb arvestada ka kuriteo asjaolusid, ning seda, et süüdimõistetu on toime pannud esimese astme kuriteo. Kohus leiab, et kinnipeetava puhul ei ole tingimused tema vabastamiseks täidetud ning kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Jaan Veiper’i osas selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.