Kohtulahend

Isikul on vabanedes elukoht, samas on korteri eest võlgnevusi 3000 euro ulatuses. Isikul puudub vabaduses töökoht. Tema suhtes on rahalisi nõudeid 4000 euro ulatuses. Vabaduses tarvitas isik pikka aega erinevaid narkootikume. Vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosust 42%-le. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et käesoleva kuriteo on A. Priks toime pannud katseajal. Isik on korduvalt pannud kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Prokuratuuri seisukoht: Kohtule esitatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi võtta osa Aleksandr Priks’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isikut on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Karistusregistri andmetest nähtub, et kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue rahvatervisevastase kuriteo. Ka seekord pani A. Priks toime uue kuriteo, mille eest mõistetud liitkaristust ta käesoleval ajal kannab. A. Priksi kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, mis annab tunnistust sellest, et varasemad karistused pole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Arvestades A. Priksi kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kellele on täiesti vastunäidustatud suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ja samas on ainuke vabaduses teda toetav isik J. Männiksaar, kes on ise korduvalt kriminaalkorras karistatud. A. Priks ei ole ka vanglas suutnud käituda korralikult, tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad, et ta ei suuda ka kinnipidamiskohas korralikult käituda ja järelikult ei ole karistus veel oma eesmärki täitnud. Talle mõistetud karistus oli alammäära lähedane ning seega tuleks tal ära kanda kogu talle mõistetud karistus. Kuna A. Priks kannab karistust narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle ära kandmises. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine erandiks. Maakohtu istung: 25.02.2014 toimunud videokohtuistungil palus kinnipeetav võimalust. Ta kinnitas, et läheb tööle ja hakkab rahalisi nõudeid maksma. Kinnipeetav märkis, et tal on elukaaslane koos kahe lapsega. Kinnipeetav märkis veel, et on järele mõelnud ja soovib elada õiguskuulekalt. Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus märgib, et isikut on varem üheksal korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib ta neljandat korda. Samuti on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtu hinnangul näitab isiku varasem käitumine suutmatust alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning et eelnevad karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu käesoleval juhul kindlasti arvestada. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval ei ole vabaduses töökohta. Töö olemasolu on aga kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üheks tingimuseks. Kuna isik on varem kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pannud ning isikul on tasumata nõudeid 4000 euro ulatuses, on tema puhul olemas arvestatav risk, et raskuste ilmnemisel jätkab ta kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et isiku vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Vangla hinnangul on tõenäosus, et isik paneb vabanedes toime uue kuriteo, 42%. Kohus leiab, et tegemist on arvestatava riskiga, mis välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Ka prokurör on leidnud, et kinnipeetav tuleb jätta vangistusest enne tähtaega vabastamata. Kohus leiab, et kinnipeetava puhul ei ole tingimused tema vabastamiseks täidetud ning kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus märgib, et isik on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksandr Priks’i osas selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.