Kohtulahend

Süüdi tunnistada A.F KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada T.E KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui T.E ja A.F 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja kumbki täidab nõuetekohaselt talle katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal kohustuslikke KarS §-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata A.F-ile ja T.E-le menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 1400 (üks tuhat nelisada) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud T.E-le selles, et tema 05.03.2013 kella 20:30 paiku Tartus Turu 2 asuva Tasku kaubanduskeskuse läheduses Emajõe ääres, eesmärgiga hõivata võõrast vallasasja, grupis koos A.F ́iga, järgnes Emajõe ääres kõndinud A.V. ’ile. Olles jõudnud A.V. ́ile järele, püüdis T.E A.V. ’i õlalt kõndimise käigus ära tõmmata tema sülearvuti kotti. Kuivõrd sülearvuti kotti T.E ei õnnestunud omandada, tungis A.F A.V. ’ile kallale ja lükkas viimase pikali ning lõi kannatanule kahel korral jalaga näo piirkonda ja ühel korral rindkere piirkonda. T.E võttis samaaegselt juba maas lebavalt A.V. ’ilt ära tema sülearvuti koti koos kotis sees olnud sülearvutiga Samsung ja arvutihiirega Trast. Toibudes rünnakus tõusis A.V. püsti ja järgnes ründajatele ning nõudis sülearvuti tagastamist. Sellepeale tungis A.V. ́ile kallale T.E , kes tõukas viimase pikali ja lõi A.V. ́it jalaga näo piirkonda. Kallaletungide tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ning tal diagnoositi järgmised vigastused: vasaku silmaümbruse põrutushaav. Võõra vallasjas äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, kui see on toime pandud grupi poolt, panid T.E ja A.F toime KarS § 200 lg.2 p.7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepete sisu KarS § 200 lg.2 p.7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus T.E-le karistuseks 3 aastat vangistust ja A.F-ile karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg.1 alusel määrata, et 3 aastat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.E ja A.F 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks.

eelneva

loa

elu-,

töö-

või

õppimiskoha

Tsiviilhagiu ja selle lahendamine Kannatanu A.V. on esitanud tsiviilnõude 585 euro nõudes. Süüdistatavad võtsid kohtuistungil hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 alusel kuulub hagi õigeksvõtul põhinev nõue rahuldamisele. Süüdistatavad on kannatanule kahju tekitanud õigusvastase teoga. Kahju hüvitamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Süüdistatavate ühise kuriteoga tekitatud kahju eest on vastutus jagamatu. Seetõttu tuleb kahju hüvitada solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi kummalgi süüdistataval 887,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu T.E 396.- eurot ja A.F 424,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimikust koopiate tegemise kulud on kummalgi süüdistataval 0,45 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise tasu on T.E 2,88 eurot ja A.F 11,52 eurot. Menetluskulude summa on T.E 1285,83 eurot ja A.F 1324,27 eurot. Kumbki süüdistatavatest ei tööta ja neil puudub seetõttu sissetulek. Püsiva sissetuleku puudumisest põhjustatud majandusliku olukorra tõttu käib menetluskulude täies ulatuses tasumine süüdistatavatele ülejõu. Majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisvälkjavaateid arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Riigi kanda jääb kummagi süüdistatava sundrahast 700 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel paneb kohus ülejäänud menetluskulud süüdistatavate kanda. Majanduslikku olukorda arvestades ei ole mõlemal süüdistataval võimalik tasuda menetluskulusid KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise mõlemale süüdistatavale ositi.

Ene Muts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.