Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-2-14 10. märts 2014 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kriminaalasi Raivo Sirela süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 ja § 201 lg 2 p 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-5181 Raivo Sirela kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marika Kreutzberg 8. jaanuar 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2013. a otsus Raivo Sirela süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
2.Kassatsioon rahuldada.
3.Määrata Advokaadibüroole Uno Feldschmidt makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Raivo Sirelale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 4 (neli) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Harju Maakohtu 28. juuni 2013. a otsusega lühimenetluses mõisteti Raivo Sirela süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud. Samuti mõisteti R. Sirela süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati R. Sirela eelvangistuses viibitud aeg, s.o 27.-28. märts 2013 (2 päeva), karistusaja hulka ja kandmata karistuse 5 kuu ja 28 päeva kandmise alguseks loeti 11. aprill 2013. 1.1 R. Sirela tunnistati KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et vargusi toime pannud isikuna võttis ta
27.märtsil 2013 Tallinnas Tatari 6 asuvast baarist Woodstock kaasa T. K.-le kuuluva seljakoti koos
selles olnud esemetega koguväärtuses 311,80 eurot. R. Sirela ei tagastanud esemeid omanikule, vaid omastas need. 1.2 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi tunnistati R. Sirela süüdi selles, et varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna pani ta 11. aprillil 2013 Tallinnas Rummu tee 4 asuvas kaupluses oma seljakotti erinevat kaupa koguväärtuses 69,90 eurot ja möödus kassast kauba eest tasumata. Vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas R. Sirela kinni.
2.R. Sirela esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustas enda süüdimõistmist KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja taotles kriminaalasja arutamist ringkonnakohtus suulises menetluses. Süüdistatav selgitas, et võttis kannatanu koti kaasa tahtmatult, sest ajas selle enda omaga segamini. Kotti tagastada ei olevat olnud võimalik.
3.Tallinna Ringkonnakohus määras 24. juulil 2013 kriminaalasja KrMS § 331 lg 11 alusel läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus andis apellatsioonimenetluse pooltele õiguse esitada oma kirjalikke seisukohti kuni 12. augustini 2013 ja määras otsuse teatavakstegemise ajaks
27.augusti 2013.
4.Süüdistatav esitas 10. augustil 2013 ringkonnakohtule avalduse, milles märkis, et soovib osaleda kohtuistungil, anda täiendavaid ütlusi ja kasutada oma õigust lõppsõnale. Veel taotles R. Sirela karistusaja lühendamist ühe kuu võrra. Süüdistatav selgitas, et karistuse lühendamine võimaldab tal saada elukoha sotsiaalmajutusüksuses.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2013. a otsusega jäeti Harju Maakohtu 28. juuni 2013. a otsus muutmata ja süüdistatava apellatsioon rahuldamata. Seoses omastamistahtluse puudumise väitega märkis ringkonnakohus, et R. Sirelat ei süüdistatagi esemete varguses ehk kannatanu valduse tahtevastases murdmises. Seega on asjaolu, et süüdistatav võttis kannatanu koti baarist kaasa kogemata, süüdistuse esitamisel ning teo KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseerimisel juba arvestatud. Kohus leidis, et R. Sirela manifesteeris omastamistahet, kui jätkas pärast koti T. K.-le kuulumise avastamist koti valdamist ja selles olnud esemete kasutamist. Süüdistataval oli piisavalt aega, et baari naasta ja kott omanikule tagastada. Ringkonnakohus ei leidnud alust süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamiseks.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja hinnangul kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja märgib, et R. Sirela taotles kriminaalasja arutamist ringkonnakohtus suulises menetluses. Ehkki selline taotlus ei ole ringkonnakohtule siduv, on kaitsja hinnangul võimalik, et suulises menetluses oleks kohus jõudnud teistsugusele järeldusele. Kui apellatsioonis on taotletud teo subjektiivse külje hindamist, tuleb apellatsioonimenetlus läbi viia süüdistatava juuresolekul (Kremzow vs. Austria 1993). Samuti on R. Sirela arvamusel, et talle KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdistatava isikule. Ta ei ole püüdnud oma süüd vähendada ning kahetses
puhtsüdamlikult oma tegu.
7.Prokuratuuri kassatsioonivastuses leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuigi R. Sirela taotles esialgu suulist menetlust, nõustus ta hiljem ringkonnakohtule esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega. Seega ei ole tegemist menetlusõiguse rikkumisega. Arvestades R. Sirela varasemat elukäiku, ei saa ka mõistetud karistust pidada liiga karmiks. Seda asjaolu kinnitab praeguses kriminaalasjas R. Sirela käitumine karistuse kandmiselt vabanemise järel. Pärast vabanemist 9. oktoobril 2013 on R. Sirela suhtes
12.oktoobril 2013 kohaldatud tõkendina vahistamist, kuna teda on taas alus kahtlustada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja kriminaalasi saata samale kohtule uueks arutamiseks.
9.Süüdistatav märkis apellatsioonis (eraldi lehel, mis oli pealkirjastatud taotlusena), et soovib osa võtta kohtuistungist, anda ütlusi ja kasutada õigust lõppsõnale. Tallinna Ringkonnakohtu
juuli
2013.
a
määrusega
määrati
kriminaalasi
arutamisele
kirjalikus
menetluses,
apellatsioonimenetluse pooltele anti tähtaeg kirjalike seisukohtade esitamiseks ja määrati kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg. Määruses selgitas kohus, et KrMS § 331 lg 11 kohaselt toimub apellatsioonimenetlus üldjuhul kirjalikus menetluses. Suulises menetluses vaadatakse kriminaalasi KrMS § 331 lg 12 kohaselt läbi siis, kui seda on taotlenud apellatsioonimenetluse pool või kui seda peab vajalikuks ringkonnakohus. Kohus leidis, et antud juhul apellant suulist menetlust ei taotlenud. Ringkonnakohtu määratud seisukohtade esitamise tähtaja jooksul esitas R. Sirela kohtule avalduse, milles juhtis muu hulgas tähelepanu apellatsioonis esitatud taotlusele arutada kriminaalasja suulises menetluses. Ringkonnakohus sellele ei reageerinud ja lahendas apellatsiooni kirjalikus menetluses.
10.Ringkonnakohtu määrusest ega kohtuotsusest ei selgu, miks jättis kohus tähelepanuta süüdistatava taotluse apellatsiooni arutamiseks suulises menetluses. Kui põhjus seisnes selles, et taotlus kohtuistungi korraldamiseks oli esitatud apellatsiooni lisas, eiras kohus seda alusetult. Kohtutoimikust nähtub, et süüdistatav on saatnud samal kuupäeval ja ühes ümbrikus kohtule apellatsiooni ja kahel lehel taotlused. Ehkki taotlus asja arutamiseks suulises menetluses ei sisaldunud apellatsioonina pealkirjastatud dokumendis, tuleb ka eraldi lehtedel esitatud taotlusi vaadelda apellatsiooni osana. KrMS § 321 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse apellatsioonis muu hulgas see, millises osas kohtuotsust vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused. See, kas need asjaolud sisalduvad apellatsioonina pealkirjastatud tekstis või sellele lisatud eraldi lehel, ei oma apellatsiooni nõuetele vastavuse hindamisel tähtsust. Ka juhul, kui ringkonnakohus leidis, et taotlused ei olnud käsitatavad apellatsiooni osana, poleks saanud sellele järgneda apellatsiooni kirjalikus menetluses arutamisele määramist. Sellisel juhul pidanuks kohus apellatsiooni KrMS § 323 lg 1 kohaselt käiguta jätma, kuivõrd kaebusest ei selgunud apellandi nõuete sisu ega taotlusi. Seda
ringkonnakohus aga ei teinud. Eelnevast tuleneb, et ringkonnakohtul puudus seaduslik alus jätta süüdistatava taotlusega suulise menetluse korraldamiseks arvestamata.
11.Ringkonnakohus pidi kohtuliku arutamise ettevalmistamisel lähtuma süüdistatava taotlusest kriminaalasja lahendamiseks suulises menetluses. Siinkohal rõhutab kriminaalkolleegium, et selline taotlus on kohtule siduv ega jäta kaalutlusruumi. Seda on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis toonitanud 26. veebruari 2013. a otsuses asjas nr 3-1-1-123-13 (p 8.2). Riigikohus selgitas, et seadusandja on alates 1. septembrist 2011 sätestanud KrMS § 331 lg-s 11 apellatsioonimenetluses kriminaalasja kirjaliku läbivaatamise kui üldjuhu. Erandina näeb KrMS § 331 lg 12 ette võimaluse, et apellatsioonimenetluse poole taotlusel või kohtu enda initsiatiivil vaadatakse kriminaalasi läbi suulises menetluses. KrMS § 331 lg 12 teisest alternatiivist tulenevalt on ringkonnakohtul alati õigus otsustada suulise apellatsioonimenetluse kasuks. Asjaolude kaalumise tulemina võib ringkonnakohus asuda seisukohale, et vaid isiku vahetu osavõtt tema kohtuasja suulisest arutamisest tagab ausa ja õiglase menetluse, sh süüdistatava kaitseõiguse apellatsioonimenetluses. Kaalutlusõigus kehtib aga vaid siis, kui apellatsioonimenetluse pool ei ole taotlenud kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses ega enda osavõttu kohtuistungist (KrMS § 321 lg 2 p-d 51 ja 6 esimene alternatiiv, KrMS § 322 lg 4) ja on seega nõustunud üldkorras käivituva kirjaliku menetlusvormiga. Kui pool on apellatsioonis või sellele esitatud vastuväidetes arusaadavas vormis teatanud, et ta taotleb kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses, on see taotlus kohtule siduv ning KrMS § 331 lg 12 esimese alternatiivi kohaselt kohtul enam kaalutlusõigust ei ole.
12.Praeguses asjas on ringkonnakohus hoolimata R. Sirela apellatsioonis esitatud tähtaegsest taotlusest vaadata kriminaalasi läbi suulises menetluses vaadanud apellatsiooni läbi siiski kirjalikus menetluses, rikkudes seega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. Kõnealune rikkumine toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja tagastamise uueks arutamiseks samale kohtule. Kuna kohtuotsus tühistatakse kriminaalmenetluse olulise rikkumise tõttu ja asi tagastatakse ringkonnakohtule uueks arutamiseks, ei lahenda kriminaalkolleegium kassatsioonis tõstatatud küsimusi R. Sirelale mõistetud karistuse vastavusest kuriteo raskusele ja süüdistatava isikule.
13.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ja § 339 lg 1 p-st 12, tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2013. a otsuse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
14.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kassatsioonimenetluses. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsiooni koostamisele pool tundi. Kaitsja palub hüvitada õigusabi kulud 24 euro ulatuses, sh käibemaks 4 eurot. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ning § 21 lg-st 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud Eesti Advokatuuri juhatuse 18. juuni 2013. a otsusega) punktidest 2, 3, 4 ja 16 juhindudes
rahuldada. Kuivõrd Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, kannab selle kulu KrMS § 186 lg 1 kohaselt riik. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.