Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
10. märts 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-5511
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sergei Trei vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
SERGEI TREI, isikukood 39012050244, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 11.02.2013 ja lõpp 11.08.2014.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.02.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta SERGEI TREI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sergei Treile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Trei vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Trei on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 04.09.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9
järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, KarS § 184 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 suurendati raskeimat üksikkaristust ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.02.2013. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kuus korda ning vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on olnud narkosõltuvus ja kuritegelik hoiak koos väljakujunenud elustiiliga. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Sergei Trei taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik püüab edaspidi mitte tarvitada narkootikume. Kinnipeetaval on väike laps ja abikaasa ning ta tahab terveks saada. Vabanedes kavatseb isik minna tööle tuttava juurde laevaehitusfirmasse. Kinnipeetav on vangistuses osalenud erinevates programmides ning õpib eesti keelt. Prokurör Sergei Trei tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamise ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isiku ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õigustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Toimepandud kuritegude raskust ja arvu arvestades ei ole Sergei Trei ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61 % ja vägivalla komponendiga kuriteo puhul 56 %. Ohtlikkus seisneb varavastastes ja rahvatervisevastastes kuritegudes, kui kinnipeetaval on halb majanduslik olukord või sõltuvusprobleemid. Samuti on isik võimeline toime panema vägivallakuritegusid. Isiku kuriteod varieeruvad, peamiselt paneb kuritegusid toime materiaalse kasu saamiseks, kuid kolmel korral on kasutanud lisaks vägivalda – nii kasu saamiseks, huligaansusest kui ka enesekehtestamiseks. Isiku kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, samas vähem vägivaldsemaks.
Vangla hinnangust nähtub, et isikul puudub õiguskuulekat eluviisi toetav sotsiaalne võrgustik. Suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalse minevikuga isikud, sh narkootikumide tarvitajad. Isiku elustiili on iseloomustanud riskivalmidus, tagajärgedega mittearvestamine ja hoolimatus iseenda tuleviku suhtes. Samuti on isik narkosõltlane, mis on soodusteguriks uue kuriteo toimepanemisel. Isikul on vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse kohaselt kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik vanglas õiguspäraselt käitunud ei ole. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Samuti on isik korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.