1-14-2059/5 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata V.D Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista V.D-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulud 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 88 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et V.D on õigus menetluskulud summas 763 (seitsesada kuuskümmend kolm) eurot 38 senti tasuda 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest makstes igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 96 (üheksakümmend kuus) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-142059, menetluskulud, V.D“. Juhul, kui V.D ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu 2(4)

I Kokkuleppe sisu V.D-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 21.12.2013 kella 19:55 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kuningamäe külas sõiduautot Saab registreerimismärgiga 598 MLZ, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 1,05 mg/l kohta. KarS § 424 j ärgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui V.D 1 aasta 8-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel V.D-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista V.D süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 194,88 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 230,88 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 763,38 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 8 kuu jooksul. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. V.D töötab. Ta on OÜ Rabelio Invest juhatuse liige. Äriühingu tegevusalaks on autoremont ja tegevuskohaks Kuningamäe küla. V.D igakuine sissetulek sõltub sellest, kui palju on äriühingult tellitud töid, kuid ligikaudu on sissetuleku suuruseks 200 eurot. Ülalpeetavaid V.D ei ole. Materiaalselt toetab teda ka elukaaslane. Võttes arvesse V.D keskmist sissetulekut ja menetluskulude kogusummat (763,38 eurot), saab asuda 3(4)