Kohtulahend

ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2, 7 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased); 3) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Viru Vangla KrHO noorteüksuse juhatajal määrata Jevgeni X kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus Jevgeni X süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses narkootiliste aine ebaseaduslikus omandamises ja valdamises, mis seisnes selles, et tema omandas eeluurimisega tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 11.09.2013, suures koguses (vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet marihuaanat mitte vähem kui 24,44g, mille tetrahüdrokannabinooli /THC/ sisaldus on üle 0,2% ja narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini /MDMA/ sisaldavaid tablette mitte vähem kui 58 kogukaaluga 13,80g / puhtal kujul 5,57g MDMA/. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda juures kuni 11.09.2013 kella 11.30-ni, mil tema kahtlustavana kinnipidamisel Tallinnas XXX maja juures leiti ja võeti ära erinevaid pakendeid, mille sees oli narkootiline aine marihuaana kokku massiga 8,16g. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda elukohas Tallinn, XXXkuni 11.09.2013, mil nimetatud aadressil teostatud läbiotsimisel andis J.X vabatahtlikult välja kilekoti, mille sees oli narkootiline aine marihuaana massiga 16,28g ja minigrip kilekoti, mille sees oli 58 metüleendioksümetamfetamiini /MDMA-d/ sisaldavat tabletti, kogukaaluga 13,80g /puhtal kujul 5,57g MDMA/. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) ning metüleendioksümetamfetamiin /MDMA/ kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi (nt marihuaana) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 g kanepist. Metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,4g MDMA-st. Seega piisanuks J. X kinnipidamisel tema valdusest ja kodus leitud ning ära võetud marihuaanast ja MDMA-st narkojoobe tekitamiseks kokku ca 71 inimesele.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus J. X süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 1 aasta 6

kuud. Mõistetud karistus jätta KarS § 74 alusel täitmisele pööramata, kui J. X 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 2, 7, 8 alusel pandud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega; osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning J. X tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiiside tegemisega tekkinud kulu (2361 eurot), määratud kaitsjale makstud tasu ( 264 eurot) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 887,50 eurot. Arvestades süüdistatava varanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa menetluskuludest (s.o 1⁄2 sundrahast ehk 443,75 eurot) riigi kanda ning võimaldab menetluskulusid tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulusid ei ole selle tähtaja jooksul vabatahtlikult tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.