Kohtulahend

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; -saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada A. U. katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalabiprogrammis.

A. U.

suhtes kohtuotsuse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A. U. süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus juuni lõpp kuni 03.november 2013 kasutas oma elukohas Võru linnas Petseri 2-19 korteris järjepidevalt, s. o viis korda füüsilist vägivalda abikaasa Sirje U.D suhtes, mis seisnes naise korduvas käte ja jalgadega peksmises, sealhulgas: 2013.a. juuni lõpus- juuli algul, kindlakstegemata kuupäeval, peksis käte ja jalgadega pähe, näkku ja kehasse, põhjustades füüsilist valu ning tekitades näkku ja kehale verevalumeid; ajavahemikus 2013.a. juuli kuni 30.august, kindlakstegemata kuupäeval, lõi kiviga rindu ning jalaga istmikku, põhjustades füüsilist valu ning verevalumeid; 30.08.2013 peksis käte ja jalgadega näkku ja kehasse, põhjustades füüsilist valu ning tekitades verevalumid ja turse näos ning verevalumid paremal rinnal, õlavartel ja reitel; 27.10.2013 peksis käte ja jalgadega kehasse, põhjustades füüsilist valu ning tekitades kehale verevalumeid; 03.11.2013 peksis rusikate ja jalgadega näkku, pähe ja kehasse ning väänas kannatanu paremat labakätt, millega põhjustas füüsilist valu, tekitas näole ja rindkerele 2 (3)

verevalumeid, sealhulgas paremale labakäele, randmele ja käsivarrele ulatusliku turselise verevalumi. Seega pani A. U. teise inimese järjepideva kehalise väärkohtlemisega - Sirje U.D-le kehavigastuste ja füüsilise valu tekitamise ning tema tervise kahjustamisega toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A. U. karistuseks KarS § 122 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus A. U. suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. U. ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata A. U. katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: elada kohtu poolt määratavas alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada A. U. katseajal osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai A. U. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas A. U. kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. A. U. nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsusena kinnitada. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava A. U. käitumine, tema süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuriteos ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad A. U. sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja advokaat Kalju Kutsari taotlusest (tl 59-60) on kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 75 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 532,50 eurot, sest Kalju Kutsar pani toime teise astme kuriteo. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, A. U. ei tööta, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb A. U. tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.