Kohtulahend

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.O-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulud 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, s.o kokku 629 (kuussada kakskümmend üheksa) eurot 20 senti. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

K.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, võttis ajavahemikul 30.10.2009 kuni 01.11.2009 võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Tartumaal Ülenurme vallas Tartu mnt 70 maja hoovist V.K. le kuuluva sõiduauto Audi 80 reg nr XXX väärtusega 1214 (üks tuhat kakssada neliteist) eurot ja 32 senti (tolleaegses vääringus 19000.- krooni), millega sõitis kuni kinnipidamiseni 01.11.2009 ringi Läti Vabariigis. Sellega pani K.O toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, so KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu V.K. on esitanud K.O vastu tsiviilhagi summas 334 eurot ja 87 senti (tl 9). Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 215 lg 2 p 1 j ärg i kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör K.O-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust - 6 kuud vangistust - 19.03.2008 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse – ärakandmata osa – 2 kuud ja 26 päeva vangistust (seisuga 28.02.2014) võrra ja mõista K.O-le liitkaristuseks 8 kuud ja 26 päeva vangistust. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.O on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.O süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtuotsuse tegemise ajaks on K.O talle Tartu Maakohtu 19.03.2008 otsusega mõistetud ja pärast ennetähtaegset vabanemist uuesti täitmisele pööratud karistuse osast 3 kuud 9 päeva vangistust ära kandnud alates 15.02.2014. a kuni 05.03.2014. a 19 päeva, kandmata karistus on seega 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Seega kujuneb K.O liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis, mis kuulub ärakandmisele alates 06.03.2014. a, 8 kuud 20 päeva vangistust. Kannatanu V.K. on esitanud tsiviilhagi 334 eurot ja 87 senti. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97.20 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Eelnimetatud menetluskulud tuleb vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitada K.O.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.