Kriminaalasi nr 1-14-2040
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.märts 2014. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-2040 (142601100676)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
E.F kriminaalasi kiirmenetluses
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
E.F
KarS
§
järgi
Isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: Voole OÜ; kriminaalkorras karistamata, kaks kehtivat väärteokaristust; tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja
Vandeadvokaat Lembit Nirgi
Süüdi tunnistada E.F KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 260 päevamäära, so 832 (kaheksasada kolmkümmend kaks) eurot. KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata, et E.F tuleb mõistetud rahaline karistus tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul, makstes alates aprillist 2014. a igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 70 (seitsekümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Rahalise karistuse summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber rahalise 1(4)
2(4)
I Kokkuleppe sisu E.F-ile on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 22.02.2014. a kella 00.21 ajal Põltsamaa linnas Sepa tänaval sõiduautot Audi A4 reg nr 035TJG, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,80 mg/l kohta. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 260 päevamäära (üks päevamäär 3,20 eurot), s.o 832 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi, s.o igakuiselt vähemalt 70 eurot 15. kuupäevaks alates aprillist 2014. a kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel E.F-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5. kuuks. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista E.F süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele, s.o rahalise karistuse 260 päevamäära. KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 3,20 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et E.F keskmiseks päevasissetulekuks on 0 eurot (tl 20). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Seega on 260 päevamäära rahaliseks suuruseks 832 eurot. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 111 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 147 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). KrMS § 2565 lg 3 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra, s.o 266,25 eurot. Seega on menetluskulud kokku 413,25 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 3(4)
KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör kaitsja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise määramine ositi on põhjendatud. E.F omab kindlat sissetulekut. Ta töötab mitmetes farmides ja tema igakuiseks sissetulekuks on 400 eurot. E.F elab koos emaga, kes teda ka materiaalselt toetab. Võrreldes kriminaalasjas menetluskulude suurust (413,25 eurot) ja E.F igakuist sissetulekut, on ilmselge, et E.F ei ole suuteline menetluskulusid korraga tasuma. Siinjuures võtab kohus arvesse ka seda, et E.F tuleb hakata tasuma rahalist karistust, mille osamakse on tema sissetulekut arvestades üsna suur, s.o 70 eurot. Sellest tulenevalt peab kohus E.F varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvesse võttes põhjendatuks määrata menetluskulude tasumise osade kaupa 1 aasta jooksul.
Raina Pärn Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.