Kohtulahend

Isik on toime pannud vägivaldse kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil, mistõttu võib ta olla rahalise kasu saamisel teistele ohtlik. Vabanemise olemas töökoht xxx. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellest osad on U.A sugulased, mistõttu ei ole isik huvitatud suhete katkestamisest. Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest ning joobes juhtimise eest. Isik ise ei leia seoseid kuritegeliku käitumise ja alkoholi tarbimise vahel. Isik on proovinud 14-aastasena kanepit ja 17-aastasena amfetamiini. Isik õigustab oma käitumist seoses viimase kuriteoga (väljapressimine). Isik on ametnike suhtes negatiivse hoiakuga, on toime pannud kuritegusid politsetöötajate vastu, vanglas on olnud intsidente, mil pole allunud ametnike korraldustele. Suhtumine kriminaalhooldusesse puudulik, kuna sooritas katseajal uue kuriteo. Viru Vangla toetab U.A ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda oma ema juurde aadressile xxx. Tegu on 2-toalise üürikorteriga, kus pesemisvõimalused puuduvad, vesi tuleb tuua õuest, tualett on ühiskasutuses naabritega. Kinnipeetava ema omab antud korterisse sissekirjutust. xxx on nõus võtma U.A tööle. Isiku käitumist vabaduses võivad mõjutada tema korduv karistatus. Kinnipeetaval on neli kehtivat kriminaalkaristust ja 21 väärteokaristust, millest 13-l juhul on tegu olnud Alkoholiseaduse rikkumisega. Varasem tingimuslik karistus ei ole olnud mõjus, viimane katseaeg ebaõnnestus, kuna U.A pani katseajal toime uue kuriteo. U.A kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Viimase kuriteo sooritas grupis. VANGIS ́e andmetest nähtub, et kinnipeetav ei näe alkoholi tarvitamise ja enda sooritatud kuritegude vahel seost. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav oleks vangistusest teinud vajalikud järeldused ja oleks motiveeritud vabanedes täitma kontrollnõudeid ja lisakohustusi ning elama seaduskuulekat elu. U.A soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Käesoleval ajal kannab U.A liitkaristust mh väljapressimise eest, mis oli toime pandud vägivallaga, küüniliselt ja jultumusega. Kuna enne nimetatud kuritegu oli kinnipeetav kriminaalkorras karistatud juba kolm korda, saab teha järelduse, et viimastena toimepandud kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Kohtuotsuses on kolm väljapressimise episoodi lühikese aja jooksul. Kuriteod pandi toime grupis, kannatanu inimväärikust alandades, füüsilise ja vaimse vägivallaga. Peale selle kannab kinnipeetav karistust KarS § 121 järgi ettenähtud isikuvastase kuriteo eest, mis on toime pandud maas lamava kannatanu jalaga vastu pead ja keha peksmisega ja kannatanule pea hulgivigastuste tekitamisega. U.A varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (13 korda karistatud alkoholi seaduse rikkumise eest). Tema kuritegulik käitumine (mh vägivaldsus) on otseselt seotud alkoholi liigtarvitamisega. Jätkuvalt on olemas oht, et U.A võib jätkata vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi vara- ja isikuvastaseid kuritegusid. Seega ei ole U.A varasematest kuritegudest ja nende eest mõistetud karistustest enda jaoks järeldusi teinud. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine (viimati Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 01.12.2010 kohtuotsusega) ei ole U.A ’le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende inimväärikuse, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. 2(4)

Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes U.A ’le mõistetud liitkaristusega - 4 aastat 7 kuud 12 päeva vangistust, karistusaja lõpuni on jäänud ligikaudu 1 aasta ja 7 kuud, ning kinnipeetava käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Vangistuses on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et U.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud kahel esimesel korral võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku solvamise eest ning eelviimasel korral omavolilise sissetungi eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, mõlemal katseajal pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab U.A karistust katseajal toime pandud väljapressimise eest grupi poolt, kehalise väärkohtlemise ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Viru Maakohtu 12.04.2012 kohtuotsusest (kohtu toimik lk 16-24) on näha, et tegemist on muuhulgas kolme väljapressimise episoodiga lühikese aja jooksul, mis olid toime pandud grupis, kannatanu inimväärikust alandades, füüsilise ja vaimse vägivallaga ning lisaks vägivallaepisood, kus maaslamavat kannatanut peksti käte ja jalgadega pähe ja kehasse , põhjustades viimasele valu ja tekitades pea pindmised hulgivigastused. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-11) on näha, et U.A on väärteokorras 21 korral karistatud, nendest 13 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest, 1 korral avaliku korra rikkumise eest ning 2 korral joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused U.A puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus kehtiv. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et U.A on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „xxx Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID kaart kehtivusega 28.11.2018. Vabanedes on U.A võimalik elama asuda ema juurde aadressile xxx. Kinnipeetavale garanteerib vabanedes xxx (garantiikirja esitatud ei ole, kuid ettevõtte juht on kinnitanud kinnipeetava töölevõtmist). Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades U.A poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane kuritegu väljapressimine grupi poolt, kannatanu inimväärikust alandades, füüsilise ja vaimse vägivallaga), korduvaid karistusi 3(4)

(korduvad võimuesindaja või avalikku korda kaitsva isiku solvamine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (mõlemal katseajal uute kuritegude toimepanemine), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas alkoholiseaduse rikkumise ja joobes mootorsõiduki juhtimise eest), tema käitumist vangistuses (kehtiv distsiplinaarkaristus), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, mõlemal katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta U.A-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt seoses uute kuritegude toimepanemisega, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna ja kannatanu õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elu- ja töökoha omamine ja huvi õppimise vastu ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (rasked kuriteod toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.09.2015, ärakandmiseks on veel 1,5 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu U.A temale Viru Maakohtu 12.04.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.