Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-14-2032

Kriminaalasi nr 1-14-2032 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Ahto Pajusalu süüdistatakse selles, et tema 26.02.2014.a, kella 16:31 ajal, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes LS § 90 lg 1 p 1, juhtis *** juures mootorsõidukit VW Vento registreerimismärgiga*** *** alkoholijoobeseisundis, tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005399 mõõdetuna alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 1,40 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,12 mg/l, lõplik tulem 1,28 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Ahto Pajusalu toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Ahto Pajusalu’ le nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust üks (1) aasta. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Süüdistatav Ahto Pajusalu andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Kiirmenetlusega nõus. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Palub määrata menetluskulude tasumise ositi ja arvestades tema majanduslikku olukorda vabastada osaliselt menetluskulu tasumisest. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde, toetasid süüdistatava taotlust menetluskulu tasumisest osaliseks vabastamiseks. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kriminaalasi nr 1-14-2032 Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et Ahto Pajusalu on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Ahto Pajusalu karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava Ahto Pajusalu vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid - puuduvad. Tõkend – ei ole kohaldatud. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 266,25 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumisele ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. Ahto Pajusalule riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses) tasuks kokku 144,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Süüdistatava taotlusel vabastab kohus KrMS § 180 lg3 alusel Ahto Pajusalu kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Ahto Pajusalu on töötu, tema igakuuline sissetulek on 93,00 eurot. Seega on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Kohus on Ahto Pajusalult juba menetluskuluna väljamõistnud sundraha.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.