1-14-1340/29 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

4.Kannatanu XXXesitatud tsiviilhagi 117 641,44 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista K.Z’ ilt kannatanu XXXkasuks 117 641,44 eurot, mis tuleb kanda XXXa/a XXXXXXXXXXX Swedbank. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE 89 1010 2200 3479 6011, Swedbank EE93 2200 2210 2377 8606 või Danske Bank AS Eesti filiaal EE 40 3300 3334 1611 0002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: 1-14-1340, K.Z ja tekst „rahaline karistus“. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE 89 1010 2200 3479 6011, Swedbank EE93 2200 2210 2377 8606 või Danske Bank AS Eesti filiaal EE 40 3300 3334 1611 0002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-14-1340, K.Z ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Asitõendid: CD-plaat on pakitud ümbrikusse ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsuse põhiosa

K.Z-i süüdistatakse selles, et ta tegi 17.10.2011 kella 14.47 paiku, aadressil XXX, Tallinn asuva eluhoone, milles viibisid osad majaelanikud, II korruse rõdul ettevaatamatult tuletöid, millest tekkis võõrast vara hävitanud ja rikkunud tulekahju ning suur kahju. Nimelt K.Z paigaldas II korruse rõdupõrandale uut ruberoidkatet, mida kuumutas alt gaasipõleti leegiga ning seejärel suruti materjal vastu põrandat. Tulekahju vältiva meetmena kasutas K.Z puitseina ääres vineerplaati ning niisutamiseks 2-liitrist veepudelit. Nimetatud K.Z-i valitud meetmed ei olnud tulekahju vältimiseks piisavad ning ei taganud tuleohutusseaduse § 13 lg 1 ja siseministri 07.09.2010 määruses nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 6 lg 1-3 ning § 7 lg 1 p 3 toodud järgmiste nõuete täitmist: Tuleohutusseaduse § 13 lg 1 kohaselt tuleb tuletöö tegemisel vältida tulekahju tekkimist ning kasutada meetmeid tulekahju tekkimise võimaluse vähendamiseks, tulekahju kiireks avastamiseks, tule leviku tõkestamiseks ja selle kiireks kustutamiseks. Siseministri 07.09.2010 määruses nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 6 (Tulekustutusvahendid tuletöö kohas) lg 1 kohaselt on alalises ja ajutises tuletöö kohas vähemalt kaks 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit ning katusekattetööde puhul, kui kuumutatakse bituumeni või muud põlevmaterjali, lisaks veel vähemalt kaks 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit või üks 12 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti. § 6 lg 2 kohaselt võib ajutises tuletöö kohas tulekustutite asemel olla ämber või muu anum veega, kui tule kustutamiseks mõeldud vett on piisavas koguses, kuid mitte vähem kui 10 liitrit. Samuti võib ajutises tuletöö kohas tulekustuti asendada veega täidetud voolikusüsteemi kasutamisega. Tulekustuti asemel vee kasutamine on lubatud kui ajutises tuletöö kohas ohustatud põlevmaterjali saab veega kustutada. § 6 lg 3 kohaselt paiknevad tulekustutusvahendid tuletöö kohast kuni 10 meetri kaugusel ning on pandud valmis koheseks kasutamiseks. § 7. (Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded) lg 1 p 2 ja 3 järgi võib tuletöö tegemist alustada, kui tuletöö kohas on: välistatud tule- ja plahvatusoht (p 2) ning tulekustutusvahendid on kooskõlas §-s 6 nimetatud nõuetega (p 3). K.Z-i poolt ruberoidkatte paigaldamisel kasutatud gaasipõleti leegist süttis hoone teise korruse korteri nr 3 uksest paremal (rõdu poolt vaadatuna) asuv rõdu põrandatasand ning tuli levis laudise ja palkseina vahelt ülejäänud hoonele. K.Z-i seadis enda tekitatud põlenguga ohtu samal ajal kortermajas viibinud elanike XXXkoos lapsega (korteris nr 4) ning XXX(korteris nr 2) elu ja tervise. Sellisel viisil tulekahju põhjustamisega rikkus ja hävitas K.Z-i võõrast vara ning tekitas kahjusid järgnevalt:

5.XXX, Tallinn esimesel korrusel asuv korter nr 1 sai tulekahju käigus veekahjustusi. Korter nr 1 kuulus XXX ning korterikarbi taastamismaksumus oli 8119,85 eurot. Kok ku oli var ali ne kahju vähe malt 303 210. 44 eur ot . Vast avalt kar ist ussead ust i ku r ake ndamise sead use § 8 p 2 suur on k ahj u, mis üle t ab k ehti vat palga alammäär a ühes kuus saj ak ord selt . 2011 oli k ehti va p alga alammäär 278,02 eur ot k uus j a suur k ahj u, mi s üle t as 27 800,02 eur ot . Se e ga t ek i t as K.Z suure var ali se k ahj u. Se e ga pa ni K.Z toi me Kar S § 205 jär gi kva li fitse eri ta va kurite o s.o võõra a sja ri kku mi se ja hä vi tami se etteva ata matuse st ül dohtl ikul vi isi l , kui se l le ga on teki ta tud suur kahju. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav K.Z ning tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuseliigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et süüdistatava K.Z-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et K.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 205 ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kohtu hinnangul puudub K.Z-i puhul alus menetluskulude täielikuks või osaliseks riigi kanda jätmiseks. K.Z on täisealine, töövõimeline isik. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus juhindub KrMS § 37 lg 1, § 175 lg 1 p 3,4,9, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 310 lg 1, VÕS 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 5. Leo Kunman Kohtunik