Kohtulahend

1-14-1498 Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada asitõend - 200 eurone suveniirraha, mis asub kriminaalasja toimiku juures. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel I.K-lt menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas (216) kakssada kuusteist eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Viktor Kozlovi osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (532.50) viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda ositi (6) kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, iga kuu mitte vähem kui (124.75) sada kakskümmend neli eurot ja 75 senti. Alaealisel rahaliste vahendite puudumisel summad sisse nõuda seaduslikult esindajalt X . Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täies ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Samuti võivad süüdistatav või kaitsja esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Asjaolud I.K süüdistatakse selles, et tema alaealisena andis 14.07.2013 täpselt tuvastamata kellaajal X linnas X tn parkla ja X lähedal alaealistele U. A ja S. O suveniir 200-eurose rahatähe ja kihutas viimaseid kelmusele, veendes U. A ja S. O minema X linnas X tn parkla ja X läheduses tegutseva X kassasse ja viima kassapidaja eksimusse sellega, et nad soovivad osta 30 atraktsioonide piletit väärtusega 90 eurot ja annavad maksmiseks kassapidajale suveniir 200-eurose rahatähe ehtsa pähe, eesmärgiga, et kassapidaja võtab eksimusse sattununa rahatähe vastu ja müüb soovitud koguse pileteid ja annab tagasi kehtivas vääringus 110 eurot. Ostetud piletid ja tagasi antud raha tuli U. A ja S. O viia I.K-le . I.K lubas selle teo eest anda U. A ja S. O pileteid ja raha. U. A ja S. O esitasidki 14.07.2013 kella 19:00 ja 20:00 vahelisel ajal X kassapidaja Z. J suveniir 200-eurose rahatähe ja soovisid osta 30 atraktsioonide piletit. Z. J ei saanud aru, et rahatäht ei ole ehtne ja eksimusse sattununa müüs U. A ja S. O 30 piletit väärtuses 90 eurot ja andis tagasi kehtivas vääringus 110 eurot, millised U. A ja S. O andsid peale kassa juurest eemaldumist I.K-le ; -samuti tema, olles varem toime pannud kelmusele kihutamise, alaealisena, andis 15.07.2013 täpselt tuvastamata kellaajal alaealisele K. E suveniir 200-eurose rahatähe ja kihutas viimast kelmusele, veendes K. E minema X linnas X tn X läheduses tegutseva X kassasse ja viima

1-14-1498 kassapidaja eksimusse, esitades temale suveniir 200-eurose rahatähe ehtsa pähe ja soovides osta 50 atraktsioonide piletit väärtusega 150 eurot, eesmärgiga, et kassapidaja võtab eksimusse sattununa rahatähe vastu ja müüb soovitud koguse pileteid ja annab tagasi kehtivas vääringus 50 eurot. Ostetud piletid ja tagasi antud raha tuli K. E viia I.K-le . I.K lubas selle eest anda K. E atraktsioonide pileteid. K. E esitaski 15.07.2013 kella 20:00 ajal X kassapidaja Z. J suveniir 200eurose rahatähe ja soovis osta 50 atraktsioonide piletit. Kelmus jäi lõpule viimata, kuna kassapidaja Z. J sai aru, et rahatäht ei ole ehtne, ei sattunud eksimusse ning pileteid ega vahetusraha K. E ei andnud vaid kutsus välja politsei. Sellega tema, isikuna, kes tahtlikult kallutas teise isiku varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmusele kihutamise, pani toime KarS § 22 lg 2 ja § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on I.K-le kohaldatavaks karistuseks KarS § 22 lg 2 ja § 209 lg 2 p 1 järgi 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata, kui I.K ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi (elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks). Kohustada vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 I.K-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest. I.K tunnistas kohtuistungil end süüdistuses KarS § 22 lg 2 ja § 209 lg 2 p 1 järgi täielikult süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav I.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 22 lg 2 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõend - 200 eurone suveniirraha, mis asub kriminaalasja toimiku juures, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdistatavalt I.K-lt seoses teise astme kuriteo toimepanemisega välja mõista riigi tuludesse 532.50 eurot sundraha ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 216 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Viktor Kozlovi osalemise eest kriminaalasja

1-14-1498 menetluses. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 180 eurot. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 30 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 6 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 36 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 26.11.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 30 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Võimaldada süüdimõistetule menetluskulude tasumine ositi kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, iga kuu mitte vähem kui 124.75 eurot. Alaealisel rahaliste vahendite puudumisel summad sisse nõuda seaduslikult esindajalt X .

Teet Olvik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.