lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1878/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 04.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-1878/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1913
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr. 1-14-1878

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.märtsil 2014.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 14-1878

Kohtukoosseis

Kohtunik Alari Möldre

Kohtuistungi sekretär

Helen Aasma

Tõlk

K – J Vaab

Kriminaalasi

T.U süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses

Prokuröri abi

Natalja Kutepova

Süüdistatav

T.U

§

järgi

isikukood: xxx; kodakondsus: Venemaa; emakeel: vene keel: haridus: keskharidus; töökoht: XxxOÜ, ekskavaatorijuht; elukoht: Xxx. Varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimati 22.08.2012.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, mida kohaldades KrMS § 238 lg. 2 sätteid vähendati 1/3 võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel loetud karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva, seega ärakandmisele kuulub 1 kuu ja 27 päeva. Kohaldades KarS § 74 sätteid, jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 18-kuulise katseajaga. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võetud T.U lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks. Alates 25.10.2013.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada T.U KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 9

(üheksa) kuud. KarS § 65 lg. 2 suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o. 22.08.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 /ühe/ kuu ja 27 /kahekümne seitsme/ päevase vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 10 /kümme/ kuud ja 27 /kakskümmend seitse/ päeva vangistust. Kohaldades KarS § 69 lg. 1 sätteid asendada mõistetud 10 /kümne/ kuu ja 27 /kahekümne seitsme/ päevane vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd ning mõista karistuseks kokku 654 (kuussada viiskümmend neli) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat. Määrata T.U Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

kriminaalhooldusosakonna

KarS § 69 lg. 4 alusel on T.U kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • elama kohtu määratud alalises elukohas Xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava T.U `i muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

suhtes

jätta

Katseaja algust ning üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada T.U `i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks. KarS § 83 lg.1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - sõiduauto Daewoo-Fso Lanos reg.nr. xxx (vin-kood XXX, esmane registreerimine 01.01.2000.a.), mis on paigutatud Rahumäe tee 6/1 Lõuna Politseijaoskonna kinnisesse parklasse. Välja mõista T.U `ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 6 (kuus) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal

või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ T.U, kriminaalasi 1 – 14 – 1878, õigusabikulud.“ Välja mõista T.U `ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ T.U, kriminaalasi 1 – 14 – 1878, sundraha“. Välja mõista T.U ́ilt KrMS §-de KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ T.U, kriminaalasi 1 – 14 – 1878, joobeseisundi tuvastamise kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

T.U on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.10.2013.a. kella 01.30 ajal Harjumaal, Tallinnas, Vesivärava tn 37 juures mootorsõidukit Daewoo-Fso Lanos registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 3209T kohaselt uuritaval T.U on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,47 milligrammi, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani T.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 27.02.2014.a süüdistatav T.U, kaitsja Juho – Enn Aule ning prokuröri abi Natalja Kutepova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg.2 korras suurendada mõistetud karistus eelmise 22.08.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 kuu 27 päeva - võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 654 tundi ÜKTd, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud. Määrata T.U üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on T.U kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1.Elama kohtu määratud alalises elukohas;
2.Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6.Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1-ks aastaks. KarS § 83 lg.1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - sõiduauto Daewoo-Fso Lanos reg.nr. xxx(vin-kood XXX, esmane registreerimine 01.01.2000.a.).

Süüdistatav T.U tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav T.U selgitas, et 27.02.2014.a sõlmisid prokuröri abi Natalja Kutepova, tema (T.U) ja tema kaitsja Juho – Enn Aule kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Sõiduauto Daewoo-Fso Lanos reg.nr. xxx konfiskeerimisega on ta nõus. Prokuröri abi Natalja Kutepova selgitas

samuti, et ta jääb 27.02.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde T.U ́ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava T.U ́i poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava Konstantin T.U ́i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava T.U ́i selgituse ja prokuröri abi arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav T.U on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb T.U temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab T.U ́i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 4 ja 9 kohaselt on joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 38 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 72 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus märgib, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks T.U ́ile ilmselt üle jõu. Toimikust nähtuvalt omab süüdistatav töökohta XxxOÜ-s, seega ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid süüdimõistetu maksejõuetuse kohta. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb T.U ́ilt seadusele tuginedes välja mõista. Samas peab kohus põhjendatuks sundraha ning määratud kaitsjale määratud tasu osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata T.U ́ilt väljamõistetud sundraha, s.o summas 532,50 eurot ning määratud kaitsjale määratud tasu 72 eurot hüvitamisele 12 kuu jooksul. KarS § 83 lg.1 on sätestatud, kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohus nõustub täielikult 17.01.2014.a. Harju Maakohtu vara arestimise määruses välja toodud seisukohaga, et asjaolu, et T.U, olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis tahtlikult kohtu poolt määratud katseajal uuesti sõidukit alkoholijoobes, annab piisava ja põhjendatud aluse arvata, et T.U võib samalaadseid õigusrikkumisi toime panna ka edaspidi. Põhiseaduse § 32 lg 2 kolmas lause keelab kasutada omandit üldiste huvide vastaselt. Joobeseisundi puhul halveneb isiku võime hoida

mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Seega ohustab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine liiklejate elu, tervist ja vara. Sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ning võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab tal uute samalaadsete tegude toimepanemist, seda eelkõige asjade puhul, mis on spetsiaalselt süüteo toimepanemiseks loodud või kohandatud. Öeldu kehtib ka juhul, kui teo toimepanemise vahendiks on vabas tsiviilkäibes olev asi. Maanteeameti andmetel kuulub mootorsõiduk Daewoo-Fso Lanos reg nr xxxT.U `ile. Eeltoodut arvesse võttes tuleb KarS § 83 lg.1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - sõiduauto Daewoo-Fso Lanos reg.nr. xxx(vin-kood XXX, esmane registreerimine 01.01.2000.a.). Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311;

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.