lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-6324/42

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 03.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-6324/42
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
940
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-6324/20Viru Maakohus Narva kohtumaja04.09.20131-13-6324/33Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.02.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-6324

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 4. veebruari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu I.Z, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 4. veebruari 2014 määrus muutmata
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.I.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.09.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 120 järgi. Teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. Kandmisele kuulus 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.09.2012 otsuse järgi mõistetud karistuse 586 tundi üldkasulikku tööd ehk 9 kuud 23 päeva vangistust võrra, ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 20 päeva vangistust.
2.Viru Maakohtu 04.02.2014 määrusega jäeti I.Z vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised.

tingimisi ennetähtaegselt

I.Z-i on kriminaalkorras karistatud 11 korral. Vangistuses viibib ta neljandat korda ning tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vabanedes puudub kinnipeetaval

garanteeritud tööja elukoht. Ta soovib asuda elama Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. I. Z tarvitas vabaduses alkoholi ja narkootikume, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. I. Z puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades kuriteo raskust, ei ole I.Z-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb enda vabastamist ning rehabilitatsioonikeskusesse ravile saatmist. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtunik ei vaadanud tema ennetähtaegse vabastamise asja läbi tähelepanelikult, lehitsedes selle vaid kiirelt läbi. Samas jättis kohus välja selgitamata I.Z-i edasised plaanid. I. Z palub, et ta lastaks narkorehabilitatsioonikeskusesse ravile. Tal puudub nii elu- kui ka töökoht ning vanglal ei ole sellist sotsiaalprogrammi, mis aitaks kinnipeetavat elamispinnaga. Sellist võimalust pakub ainult rehabilitatsioonikeskus. I.Z kardab vabaneda tähtaegselt, kuna tal on hirm sattuda tänavale. See võib tõugata määruskaebuse esitaja uue kuriteo toimepanemisele, mida ta aga ei soovi. Rehabilitatsioonikeskuses viibimine kestab ligi aasta, millise aja jooksul kavatseb ta läbida sõltuvusvastased kursused, panna end elamispinna järjekorda ja leida töö ning oma elu parandada. I.Z on väga vana ema, kes ootab, et ta poeg paraneks ja alustaks normaalset elu. Määruskaebuse esitaja kirjutab, et tema suhted emaga muutuvad normaalseks ning ema aitab teda nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kahjuks puudub emal võimalus I.Z-i enda juurde elama võtta. Kuna I.Z on krooniline haigus, oleks talle väga vaja oma elamispinda. Vanglas on I.Z läbinud ravikuuri. Alates 1.04.2013 töötab ta majandustöödel. Määruskaebuse esitaja leiab, et teda aitaks vaid narkorehabilitatsioonikeskusesse saatmine, sest soov paraneda on tal suur.
4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetluspooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 27.02.2014. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik I.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. 5.1 Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Ennetähtaegse vabastamise korral peab kohus arvestama KarS § 76 lg-s 3 nimetatud materiaalsete eeldustega. I. Z-i puhul tema ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseid mitmeid, sh kuritegude toimepanemise asjaolud (peamiselt varavastased, sh vägivallaga seotud kuriteod, mille dünaamika on muutunud raskemaks), süüdimõistetu isik (korduv kuritegude muster, mille soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine), varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud 11 korral, s.h 4 korral vangistusega, kriminaalhoolduse luhtumine,

korduvkuritegevuse riskiprotsent 58). Lisaks peab arvestama ka kinnipeetava käitumisega karistuse kandmise ajal (2 kehtivat distsiplinaarkaristust, positiivse asjaoluna osalemine majandustöödel ja sotsiaalprogrammide läbimine) ning elutingimuste ja tagajärgedega, mida ennetähtaegne vabastamine kaasa toob. Maakohus on õigustatult sedastanud, et kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud elu- ja töökoht. Eelnimetatud asjaolusid kogumis arvestades leiab ka apellatsioonikohus, et I. Z-i ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. 5.2 I.Z-i soov oleks vabaneda narkorehabilitatsioonikeskusesse ja tal on tõsine hirm vabaneda n-ö tänavale, sest ilma kindla elu- ja töökohata esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. I.Z-i tingimisi vabastamist seoses vangistuse asendamisega sõltuvusraviga on toetanud ka Viru Vangla. Toimikus leidub ka I.Z-i sellesisuline nõusolek. Ringkonnakohus nõustub I. Z-iga, et tema vabanemisjärgne olukord ei ole kiita ja ehkki iseenesest võimaldab KarS § 692 lg 3 kohaldada tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral vangistuse asendamist raviga, on sätte kohaldamise üheks eelduseks see, et isik oleks varem vangistusega karistamata (KarS § 692 lg 6). I.Z-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud vangistusega. Seega puudub võimalus vangistuse asendamiseks raviga ja määruskaebuse esitaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. I. Z-i tingimisi vabastamine ei tule samuti kõne alla, kuna käesoleval juhul esineb liiga suur risk, et I.Z katkestab ravi, millele on lubanud alluda ja tema kuritegelik käitumine jätkub. Oma plaane asuda ravile narkorehabilitatsioonikeskusesse saab I.Z realiseerida ka vabanemisejärgselt. 5.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetut iseloomustava materjaliga selle kogumis ning leidnud, et I.Z-i vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kuivõrd arvestades I.Z-i iseloomustavat materjali esineb suur tõenäosus, et ta jätkab vabaduses olles senist elustiili ega käitu õiguskuulekalt, nõustub apellatsioonikohus maakohtu seisukohaga.

6.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 jätta Viru Maakohtu 04.02.2014 määrus muutmata ja I.Z-i määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.