Kohtulahend

17:00 ajal Järveotsa Säästumarketis Õismäe tee 107A ja seistes kassaliinis, nägi, kui poodi sisenes tumepruuni jope ja tumedate teksapükstega mees, kes läks saali. Kõndis pähklite riiuli juurde, loopis korvi poolest saadik täis, siis hakkas saalis ringi kõndima. Kui mees kell 17:10 kassasse tuli, oli tal ainult 1 pakk küpsist, mille eest maksis. Kui ta 17:12 kassade rivi läbis, ei olnud pähkleid enam korvis ega kassalindil. Tunnistaja kutsus mehe turvakontrolli, kontrolli käigus tuli pükstest välja 9x400 g kooritud mandleid ja 14x150 g India pähkleid, mis kuulusid kauplusele, mille eest ei olnud makstud, puudus tšekk. Kogu kaup on rikutud; - USS Security õigusrikkuja kinnipidamise akt /tl 4/ - selle kohta, et 01.03.2014 kell 17:10 tuli Järveotsa SÄMi Õismäe tee 107A meesterahvas, kes loopis pähkliriiuli juures korvi poolest saadik täis, läks saali jalutama ja peitis kõik pähklid püksi, kassas maksis 1 paki küpsiste eest. Turvakontrolli käigus võttis püksist välja 9x400 g kooritud pähkleid ja 14x150 g India pähkleid, mille eest ei olnud makstud ja mis kuulusid kauplusele, kogu kaup 76.05 euro ulatuses rikutud; - tunnistaja XXX ütlused /tl 6-8/ - selle kohta, et 01.03.2014 kella 17:12 ajal püüdis meesterahvas varastada Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Õismäe tee 107A, Tallinn kokku 23 pakki pähkleid kogumaksumusega 76.05 eurot. Meesterahvas toppis endale püksi 9 400-grammist pakki kooritud mandleid, 1 paki maksumus 4.95 eurot, kogumaksumus 44.55 eurot ja 14 pakki 150-g India pähkleid, 1 paki maksumus 2.25 eurot, kogumaksumus 31.50 eurot. Meesterahvas toppis nimetatud pähklipakid endale pükstesse ja läbis kassad, jättes nende eest maksmata, kinnipidamisel leidis turvatöötaja pähklid tema pükstest. Kuna 23 pakki pähkleid oli meesterahvas endale püksi toppinud ja sellest tulenevalt need haisesid ja ei vastanud enam hügieeninõuetele, oli kogu kaup rikutud ja seda enam müüki panna ei saanud. Kaup hävitati ja kanti maha, mahakandmise aktil on märgitud toodete sisseostuhind, seetõttu erineb aktil olev hind toodete müügihinnast. Varguse katsega tekitati Rimi Eesti Food AS-le varalist kahju kokku 76.05 eurot; - Rimi Eesti Food AS mahakandmise akt nr 4988868583 /tl 9/ - tõendab, et 01.03.2014 kanti Tallinnas, Õismäe tee 107A kaupluses SÄM Järveotsa maha kahjustatud 14 pakki 150-grammiseid India pähkleid, toote kood 4752050006599 ja 9 pakki 400-grammiseid kooritud mandleid, toote kood 4752050118216; - Rimi Eesti Food AS äriregistri andmete väljatrükk /tl 10/ - tõendab, et äriühingut on õigustatud esindama juhatuse liige XXX ; - Kannatanu, Rimi Eesti Food AS esindaja XXX tsiviilhagi /tl 11-14/ - kuriteoga tekitatud kahju kohta; - asitõendi – 1 CD-plaat Rimi Eesti Food AS-i, Tallinnas Õismäe tee 107A asuva Järveotsa Säästumarketi turvakaamerate salvestusega - vaatlusprotokoll fototabeliga /tl 15-33/ - vaadeldud 01.03.2014 ajavahemikul kell 17:00-17:13 Tallinnas, Õismäe tee 107A asuvas Rimi Eesti Food ASle kuuluva kaupluse Järveotsa Säästumarket kaubasaalis toimuvat, sh, kuidas poodi siseneb tumedat värvi jopes ja pükstes meesterahvas, hoiab paremas käes ostukorvi, liigub riiulite vahel, paneb korduvalt riiulitelt kaupa korvi ning korduvalt võtab midagi korvist ja paneb korvist võetud heledat värvi asjad endale püksi, kohendab riideid, tasub kassas millegi eest, väljub seejärel kassast, kõnnib kell 17:12:19 väljapääsu poole, kell 17:12:24 peetakse turvatöötaja poolt kinni; - M.A kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 36-39/ - tõendab, et M.A peeti kinni 01.03.2014 kella 17:10 ajal Tallinnas, Õismäe tee 107A; - kahtlustatav M.A poolt 02.03.2014 antud ütlused /tl 42-44/ - tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi, ei nõustu kahjuga, ei saa aru, kuidas kaup rikutud on. Läks eile õhtul Õismäel asuvasse Säästumarketisse, võttis sealt mingeid pähkleid, mandleid ja India pähkleid, mitu pakki võttis, ei oska öelda. Ei usu, et võttis neid nii palju nagu kahtlustuses kirjas. Kohe riiuli ees pani neid pähklipakke endale püksisäärde, püksisäärest need välja ei kukkunud. Seejärel läks kassasse, ostis endale komme ja maksis nende eest kassas. Kui olid kassadest väljunud, pidas turvatöötaja ta kinni, tema pükstest leiti pähklid, võttis ise need pükstest välja. Pähklipakid olid terved, ei saa aru, miks need rikutuks loeti. Soovib lisada kriminaalasja juurde koopiad oma haigusloost ja saatekirjast haiglasse, vajab haiglaravi; - kahtlustatav M.A poolt ülekuulamisprotokolli lisana esitatud väljavõte Tallinna Vangla poolt väljastatud haigusloost /tl 46-47/ - millest nähtub mh, et M.A paremal jalal on

troofiline haavand, reitel lööve ja laigud; - Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-13-9338 ja M.A karistusregistri väljavõte /tl 57-64/ - karistatus erinevate kuritegude ja väärtegude eest iseloomustab M.A suhtumist õiguskorda, samuti tõendab, et tegemist on isikuga, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi. Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et M.A pani toime varguse katse. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et ta nägi, kuidas meesterahvas loopis korvi poolest saadik pähklipakke täis ja hakkas seejärel saalis ringi kõndima ning kui ta kassasse tuli, oli tal ainult 1 pakk küpsist, mille eest maksis. Kassaderivi läbides tal pähkleid korvis ega ka kassalindil ei olnud. Turvakontrolli käigus tuli pükstest välja 9x400 g kooritud mandleid ja 14x150 g India pähkleid, mis kuulusid kauplusele, mille eest ei olnud makstud ning mille kohta puudus tšekk. Kogu kaup oli rikutud. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti M.A kinni sündmuskohal. Kahtlustatavana ülekuulamisel on M.A samuti tunnistanud oma süüd kuriteo toimepanemises, kinnitades, et pani pähklid endale püksi ja kui läbis kassad, peeti ta kinni turvatöötaja poolt ja ta võttis pükstest pähklid välja. M.A süü on tõendamist leidnud ka asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate salvestusi, millest nähtub üheselt, kuidas M.A paneb korduvalt riiulitelt kaupa korvi ja seejärel puuviljade juures võtab korvist kaupa ja paneb endale püksi. M.A süü on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises eelpooltoodud tõendite pinnalt tõendamist leidnud, sest tõendid on omavahel haakuvad ja kinnitavad M.A süüd. Seega M.A isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid süütegu jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega pani M.A toime varguse katse. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 1043 alusel osaliselt. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg-le 1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p 5). Käesoleval juhul on VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud normiks, mida on rikutud. Seega on olnud kahju tekitamine õigusvastane. Kuna käesoleval juhul on kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ja käesoleva otsusega mõistab kohus isiku varguse (katse) toimepanemises süüdi, siis vastutab M.A tema poolt kannatanule tekitatud kahju eest. Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ning varaline kahju tuleb kuriteo toimepannud isikult kannatanu kasuks välja mõista. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul on M.A süüdi varguse (katse) toimepanemises ja oma õigusvastase tegevusega on ta tekitanud kannatanu Rimi Eesti Food AS-le varalist kahju 41,28 eurot, kuna võttis ära kannatanule kuuluva vara, mis kannatanul küll õnnestus tagasi saada, aga kuna see oli rikutud, siis kanti kaup maha ja hävitati. Nimelt ei võta M.A hagi õigeks ja leiab, et kuna kaup tagastati kauplusele ja see ei olnud mingilgi moel rikutud, siis ei tekkinud kannatanul kahju ja te ei nõustu hagiga. Kohus aga ei nõustu M.A sellise seisukohaga, leides, et kahju väljamõistmine M.A-lt on põhjendatud. Nimelt tuleb vaadelda käesoleval juhul teo asjaolusid laiemalt. Nimelt peitis M.A varastatud kauba endale püksi. Juba ainuüksi see asjaolu annab aluse asuda

seisukohale, et kaup on rikutud, kuna pole edasimüügiks kõlbulik, sest ükski klient ei soovi endale kaupa, mis on olnud kellelgi püksis ja kui tarbijad saaksid teada, et kauplus sellised tooted uuesti müügile paneb, mis on kellelgi püksis olnud, riskiks kauplus sellega, et kliendid ei soovi nii räigelt hügieeninõudeid rikkunud kauplusest enam midagi osta. See, et M.A sellest aru ei saa, ei tähenda, et keskmiselt mõistlikule inimesele oleks vastuvõetav teisel isikul püksis olnud kauba soetamine, isegi kui tegemist on ainult selliselt rikutud pakendiga. Konkreetselt M.A puhul aga näitab sellise kauba mittekõlbulikku olekut ja seega kinnitab ka asjaolu, et tegemist on rikutud kaubaga, mis tuleb hüvitada kahju tekitajal, s.o M.A, asjaolu, et M.A on kinnitanud, et lasi pähklipakid endale püksisäärde, kuid Tallinna Vangla poolt väljastatud haigusloost nähtub, et lisaks sellele, et M.A näol on tegemist isikuga, kes on 22 aastat tarvitanud narkootikume ja kellel on C-hepatiit, tuvastati tal oktoobris-novembris 2013.a paremal jalal troofiline haavand, reitel lööve ja laigud, millised isiku tervislikku seisundit iseloomustavad asjaolud näitavad veelgi ilmekamalt, miks konkreetselt M.A puhul püksis olnud kaupa pole võimalik hügieenilistel kaalutlustel uuesti müüki panna. Seega on M.A poolt toimepandud kuriteo käigus rikutud kannatanule kuuluvat kaupa ja see kuulub M.A poolt hüvitamisele. Küll aga leiab kohus, et kuigi kannatanu poolt on esitatud tsiviilhagi summas 76,05 eurot, mis on kauba müügihind, on põhjendatud süüdistatavalt välja mõista kahju summas 41,28 eurot, milline on kauba sisseostuhind, milline on kannatanu reaalne kahju, kuivõrd kannatanul tekkis süüdistatava käitumise tagajärjel just sellises summas kahju, milline summa kajastub ka kauba mahakandmisaktis, mistõttu tuleb tsiviilhagi rahuldada osaliselt, s.o summas 41,28 eurot. Seega tuleb M.A-lt välja mõista Rimi Eesti Food AS kasuks 41,28 eurot. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on M.A puhul KarS § 57 mõttes süü tunnistamine, raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuid seda sanktsiooni alammäära lähedases määras, arvestades kuriteo raskust, nimelt seda, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga ja kuritegu jäi katsestaadiumisse ning asjaolu, et isik on tunnistanud süüd. Olulist tähtsust omab aga asjaolu, et M.A on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda 18.10.2013. a samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, millise karistuse kandmiselt vabanes ta alles 03.01.2014, kuid vähem kui kahe kuu möödumisel karistuse kandmisest vabanemisest on ta toime pannud uue, analoogse kuriteo. Sellised asjaolud iseloomustavad M.A kui isikut, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil ning kellel on kujunenud välja kalduvus toime panna just varavastaseid süütegusid. Seega ei pea kohus M.A varasemate karistuste ja käitumise pinnalt võimalikuks karistada teda kergema karistuse – rahalise karistusega, seda enam, et isikul puudub töökoht ja sissetulek, ega ka kohaldada vangistust tingimisi või asendada seda ÜKT-ga, kuivõrd isiku varasema käitumise pinnalt saab teha järelduse, et kergemad karistused ei ole ilmselgelt piisavad, et mõjutada M.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja ei taga õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega peab kohus võimalikuks M.A karistamist vaid vangistusega, kuid seda sanktsiooni alammäära lähedases määras, arvestades seda, et toimepandud varavastane kuritegu jäi katsestaadiumisse ning tegemist oli ühe kuriteoepisoodiga. Lisaks on M.A tunnistanud oma süüd. Kohus leiab, et M.A tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille eest tuleb teda karistada vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 järgi tuleb lugeda karistusaja hulka M.A poolt eelvangistuses viibitud aeg, mistõttu tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 01.03.2014.a. Kohus valib M.A suhtes tõkendiks vahistamise ja võtab ta vahi alla kohtusaalist, selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega

mõistetud vangistuse täitmine. Vahistamist tuleb kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mil isik asub karistust kandma või kuni karistuse ärakandmiseni. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. M.A näol on tegemist täisealise ja varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga, kes teab, et kuritegude toimepanemisel ja süüdimõistmisel kaasnevad sellega ka menetluskulud, kuid isik on vaatamata sellele andnud oma käitumisega aluse ta süüdi mõista ja temalt menetluskulud välja mõista, ta on seega ise enda käitumisega menetluskulude hüvitamise kohustuse kaasa toonud. Seega tuleb M.A-lt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 256 5 lg 2 alusel välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, mida kiirmenetluse sätete erisuse tõttu vähendab kohus poole võrra, seega lõplik sundraha suurus on 266,25 eurot, ning kaitsjatasu summas 270 eurot. Kuivõrd M.A viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning tema majanduslik olukord ei ole ka vabaduses kiita, võimaldab kohus menetluskulud tasuda maksimaalse tähtaja, s.o ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõend – salvestus CD-plaadil – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.