kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg
28.veebruar 2014.a
Kohtuistungi aeg ja koht
28.veebruar 2014.a. Rapla
Kriminaalasja number
1-13-1361
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Heli Lehtsalu erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
K.G, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti, perekonnaseisult vallaline, põhiharidusega, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx maakond xxxxxx vald xxxxxxxx küla xxxxxxx elamu
Kohaldatud menetlusnormid
KrMS §§ 385 p. 26, 428 lg. 1 ja 432 lg 1
Lugeda Pärnu Maakohtu 13.veebruari 2013.a. otsusega K.G-le ette nähtud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg alates 20.detsembrist 2013.a. kuni kohtuistungi päevani peatatuks ja mitte asendada tegemata üldkasulikku tööd vangistusega. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungist osavõtu ja ettevalmistumise eest 108 eurot. Välja mõista K.G-lt Eesti Vabariigi kasuks 108 eurot kaitsja tasu hüvituseks, mida on võimalik tasuda vabatahtlikult nelja kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest s.o. ühes kuus 27 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-13-1361. Esimese osamakse mittetasumise
korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Koopia määrusest saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Määrus ei ole vaidlustatav. Asjaolud K.G on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 13.veebruaril 2013.a. KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega kuus (6) kuud, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 11.13.veebruarini 2013.a. loeti kolm (3) päeva kantuks ja vangistuse kandmata osaks jäi viis (5) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva. KarS § 69 lg. 1 kohaselt asendati vangistus kolmesaja viiekümne nelja (354) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati üks (1) aasta. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on K.G kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Erakorralisest ettekandest nähtub, et K.G on algusest peale rikkunud korduvalt üldkasuliku töö ajakava, ei ole ilmunud õigeaegselt tööle ega teatanud mitteilmumise põhjustest. 2013.a. augustikuus ei töötanud K.G ühtegi tundi. 05.septembril 2013.a. tegi kriminaalhooldusametnik talle kirjaliku hoiatuse. Viimati käis K.G üldkasulikku tööd tegemas 06.oktoobril 2013. Samuti on K.G alates 2013.a. märtsist kuni oktoobrini jätnud kolm korda tulemata korralisele registreerimisele. Viimati käis K.G registreerimisel 30.septembril 2013.a. 30.oktoobriks 2013.a. määratud korralisele registreerimisele ta ei ilmunud ega teatanud selle põhjust. Kriminaalhooldajale teadaolev telefoninumber ei ole kasutusel. K.G ema MI ei teadnud 31.oktoobril 2013.a. poja asukohta. 12.detsembril 2013.a. teatas ema, et poeg oli läinud kaks nädalat tagasi koos sõbraga välismaale. Telefonivestluses 17.detsembril 2013.a. kinnitas ema, et K.G ei olnud oma elukohta naasnud, kuid oli vahepeal helistanud ja palunud kriminaalhooldajale öelda, et viibib Soome Vabariigis, ega kavatse enne 2014.a. kevadet Eestisse tagasi tulla. K.G ei ole kriminaalhooldajale esitanud taotlust Eestist lahkumise loa saamiseks. Üldkasuliku töö varasemaid rikkumisi on K.G põhjendanud unustamisega, töökoha otsimisega ja kooliskäimisega. Pärast 30.septembrit 2013.a. ei olnud K.G enam kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Esimesel kohtumisel 11.märtsil 2013.a. tutvustas kriminaalhooldaja talle allkirja vastu üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi. Esimesel kolmel kuul tegi K.G üldkasulikku tööd Rapla Vallavalitsuse alluvuses, alates 2013.a. juunist Kehtna Vallavalitsuse alluvuses. Kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes vangistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise ajaks oli K.G töötanud 211 tundi ja tegemata on 143. K.G tunnistab käitumiskontrolli rikkumisi ja üldkasuliku töö tegemata jätmist. Vangistuse täitmisele pööramisega ta ei nõustu. Kohtuistungil antud seletustest nähtub, et ta ei saanud ema juures enam elada, kuna ei saa kasuisaga läbi. Maja, kus elati, kuulub kasuisale. Kohtuotsuse tegemise ajal elas ta Alus enda poolt üüritud korteris. Kuna ta ei suutnud üüri maksta, siis pidi asuma elama ema juurde. Pärast 30.septembrit 2013.a. püüdis ta asju korda saada, aga ei saanud. 2013.a. detsembrikuus lahkus ta elama Soome, kus sai alalise töökohta. Seal oli ta juba varem töötanud. Ta ei mõelnud sellele, et oleks tulnud küsida Eestist lahkumiseks kriminaalhooldajalt luba. Praegu tal Eestis elukohta ei ole. Ta tuli Eestisse 20.veebruaril k.a. sama kohtuasja pärast. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud, sest K.G on asunud üldkasuliku töö tegemisest ja käitumiskontrolli nõuete täitmisest kõrvale hoiduma. Asjas ei ole vaidlust, et pärast 06.oktoobrit 2013.a. ei ole K.G tööd teinud ja 30.septembrist 2013.a. kriminaalhooldaja
juurde tulnud ega kriminaalhooldajaga kontakti võtnud. Nii on K.G väljendanud ilmset allumatust kohtuotsusega pandud kohustuste täitmisse. KarS § 69 lg. 6 kohaselt võib kohus niisugusel juhul pöörata vangistuse kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel täitmisele. Kohus leiab, et kõige rangema abinõu võib antud juhul jätta veel kohaldamata, sest K.G ei olnud enne kriminaalkorras karistatud ja võib olla veel liiga noor elus õigete otsuste tegemiseks. KarS § 69 lg. 6 kohaselt võib tegemata üldkasuliku töö jätta ka vangistusega asendamata, kui töö on jäänud tegemata mõjuval põhjusel. Kohtul ei ole alust kahelda, et Eestist lahkumise põhjuseks oli elukoha kaotus ja võimaluse puudumine elamiseks kasuisale kuuluvas elamus. Erakorraline ettekanne saabus kohtule 20.detsembril 2013.a. Kuna oli teada, et K.G Eestis ei viibinud ja samas oli oodata tema peatset tagasitulekut, siis ei määranud kohus ettekannet arutamisele ega kuulutanud süüdistatavat ka tagaotsitavaks. K.G-ga õnnestus enne kohtuistungit kontakt saada elektronposti teel ja ta tuli vabatahtlikult kohtusse. Kohtul ei ole alust kahelda, et K.G on valmis üldkasuliku töö ära tegema. KarS § 69 lg. 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldaja ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja süüdimõistetu perekondliku olukorra tõttu peatada. Kohus leiab, et niisuguseks aluseks tuleb lugeda ka lähedastega suhete katkemine ja seeläbi eluaseme kaotus. Kui K.G oleks oma olukorrast teatanud kriminaalhooldajale, siis oleks olnud alus tähtaeg peatada juba 2013.a. oktoobrikuust. Kohus peab vajalikuks lugeda üldkasuliku töö tegemise tähtaeg alates 20.detsembrist 2013.a. kuni kohtuistungi päevani peatunuks. Kohus peab vajalikuks anda K.G-le võimaluse üldkasulik töö ära teha ja vangistust vältida.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.