1-14-1293/12 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.T-lt 546 (viissada nelikümmend kuus) eurot ja 10 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049874. Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-14-1293 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 350 (kolmsada viiskümmend) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab A.T süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 04.02.2014.a. kella 16.54 paiku Tartus Uus 61 maja juures mootorsõidukit Chevrolet Transporter registreerimismärgiga XXX.

Sellega pani A.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.T-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.02.2014.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 363,60 eurot. Menetluskulude summa on 896,10 eurot. A.T on pensionär ning pensionist saadavast sissetulekust käib talle menetluskuludest asumine täies ulatuses ilmselt ülejõu. Majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Riigi kanda jääb osa sundrahast. Teise osa menetluskuludest hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatav. Ka süüdistatava kanda jäävatest menetluskulude summast ei ole tal võimalik tasuda menetluskulusid KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi. Ene Muts kohtunik