G.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi; K.E süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 10. oktoobri 2013 otsus
Apellatsiooni esitaja
Kannatanu E.K. esindaja vandeadvokaat Sulev Raudsepp
Prokurör
Prokurör Margit Luga G.V isikukood XXX, elukoht XXX varem kriminaalkorras karistatud neljal korral.
Süüdistatavad K.E isikukood XXX, elukoht XXXX varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsjad Kannatanu Kannatanu esindaja
RESOLUTSIOON:
Advokaat Aivar Kello ja vandeadvokaat Paavo Paal E.K. Vandeadvokaat Sulev Raudsepp
Tühistada Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2013 otsus osaliselt, see on K.E õigeksmõistmises KarS § 199 lg 2 p 9 järgi; E.K. väljamõistetud tsiviilhagi osas; asitõenditeks olevate muruniiduki ja Anton Starkopfi keraamilise reljeefi „Tants palliga“ (purustatud) riigi omandisse andmise osas. Teha eeltoodu osas uus otsus.
1.
Süüdi tunnistada K.E KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, jättes talle mõistetud karistuse samaks.
2.Mõista K.E-lt ja G.V-lt solidaarselt E.K. kasuks tsiviilhagi katteks välja 3037,37 eurot.
3.Asitõendiks olevad muruniiduk Megagroup mudel nr 5110/5121xSS ja Anton Starkopfi keraamiline reljeef „Tants palliga“ (purustatud) tagastada E.K. .
4.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
5.Apellatsioon rahuldada osaliselt.
6.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 288 eurot, sealhulgas käibemaks 48 eurot, advokaat Aivar Kellole tema poolt süüdistatav G.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7.Eeltoodud menetluskulu 288 eurot jätta riigi kanda.
8.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Raudsepa Advokaadibüroo kaudu 373,40 eurot (käibemaksu vaba) vandeadvokaat Sulev Raudsepale tema poolt kannatanu E.K. apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
9.Eeltoodud menetluskulu 373,40 eurot jätta riigi kanda.
10.Välja mõista riigi eelarvest 198 eurot K.E kasuks (maksja konto nr XXX Swedbank) tema poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Paavo Paalile (Advokaadibüroo Aksum Reval OÜ) makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 27. veebruaril 2014 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 28. veebruarist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 28. veebruarist 2014. Esimese astme kohtu otsuse sisu
1.Tartu Maakohus arutas lühimenetluses kriminaalasja G.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p-de 1, 3 ja K.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi. Vaidlustatud on sellest kannatanu E.K. puudutav episood, mis seisnes järgnevas: G.V ja alaealine K.E, ööl vastu 15.03.2012 Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas XXX, isikute grupis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, tungisid aknaklaasi lõhkumise teel sisse E.K. kuuluvasse majja, kust võtsid ära Fiskars kirve väärtusega 40,84 eurot, Fiskars oksakäärid väärtusega 34,26 eurot, Šoti viski Ballantines väärtusega 25,50
eurot, konjaki Ibis XO 0,7 l väärtusega 10,86 eurot, raadio Scan Radio väärtusega 25 eurot, kõrvaklapid Grundig väärtusega 15 eurot, raadio Scan Radio Grundig SET väärtusega 25 eurot, 12 osalise pottide komplekti väärtusega 42,69 eurot, ENSV aegse vene müntide kogu ca 30 tk väärtusega kokku 63,90 euro. Vargusega tekitati kokku varaline kahju summas 283,05 eurot. Varguse toimepanemise käigus rikkusid ja lõhkusid G.V ja K.E E.K. kuuluvaid erinevaid esemeid: peksti puruks Teler LG Electronics Inc 21F60 väärtusega 319,56 eurot, digiboks Zum-Zum väärtusega 88,52 eurot, Anton Starkoffi šamotist bareljeefi väärtusega 1400 eurot, Helen Tilga kolm käsitsimaalitud plaati väärtusega kokku 25,60 eurot, hõbeplaadiga kaminakell taastamisväärtusega 100 eurot, hiina teetasside komplekt kahele väärtusega 25,56 eurot, nahast ja puidust seinaplaat väärtusega 15,98 eurot, Philipsi makkraadio väärtusega 115 eurot, puidust köögikapi uksed 63,91 eurot, muruniiduk Megagroup väärtusega 262,66 eurot, trafo väärtusega 15 eurot, habemeajamiskomplekti kunstnahast pakend väärtusega 12,78 eurot, akordion Traviata taastamisväärtusega 100 eurot, roojaga kasutamiskõlbmatuks muudetud lauanõud ja pesukauss väärtusega kokku 15 eurot, purkidest väljapuistatud kuivained: tee, jahu, tärklis, šampoon kokku väärtusega 10 eurot, purustatud väikesed mälestusesemed, elektripirnid, veinivalmistamise klaastorud 2 tk - väärtusega kokku 10 eurot, lõhutud pärlitest kaelakeed 3 tk väärtusega kokku 15 eurot, verega määrdumise tõttu kasutamiskõlbmatuks muudetud dokumendid, lepingud, taastamisväärtusega 10 eurot, uriini ja roojaga kasutamiskõlbmatuks muudetud riiete puhastus 80,50 eurot, uriini ja roojaga kasutamiskõlbmatuks muudetud põrandavaiba mõõtmetega 2x3 m keemiline puhastus kokku 51,13 eurot, seinakell 20 eurot, rebiti kaaned antiikselt lauluraamatult väärtusega 10 eurot, suleteki keemiline puhastus summas 34,99 eurot. Asjade rikkumise ja hävitamisega on tekitatud varalist kahju kokku summas 2821,19 eurot.
2.Tartu Maakohtu 10.10.2013 otsusega tunnistati G.V süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust ning KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel liideti karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati G.V-le mõistetud põhikaristust 1/3, s.o 7 kuu võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.03.2012 -18.07.2012, s.o 3 kuud 25 päeva vangistust. Kanda jäi seda karistust 10 kuud ja 5 päeva. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 kohaselt moodustati liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel G.V-le Tartu Maakohtu 18.04.2012 otsusega mõistetud karistusega, mõistes kohtuotsuste kogumi eest karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 18.04.2012 otsuse alusel osaliselt kantud karistus perioodil 10.12.2012 09.10.2013, s.o 10 kuud vangistust arvata liitkaristusest maha. Tulenevalt eeltoodust jääb G.V lõplikult kanda karistust 1 aasta ja 6 kuud alates 10.10.2013.
3.Tartu Maakohtu 10.10.2013 otsusega tunnistati K.E süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendati K.E-le mõistetud põhikaristust 1/3, s.o 4 kuu võrra ja kantavaks karistuseks jääb 8 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid määrati, et vangistust ei pöörata täitmisel, kui K.E 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Ühe lisakohustusena kohustati teda alustama kuriteoga tekitatud kahju heastamist E.K. katseaja kestel, st hüvitama alates katseaja algusest 12 kuu jooksul vähemalt 600 eurot tekitatud kahju katteks.
3.1.K.E süüdistuse kohta KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tulenevalt 23.03.2012 episoodidest leidis (otsuse lk 22-23) maakohus, et pole tuvastatud, et vargus oleks K.E puhul saanud eluviisiks või harjumuslikuks teoks. Isik on toime pannud kolm varguse episoodi, ühe 15.03.2012 ning kaks ööl vastu 23.03.2012. Viimased kaks episoodi on toime pandud sama kannatanu suhtes samas kohas ning samal eesmärgil. Enne nimetatud süütegude toimepanemist ei ole isikut kriminaalkorras karistatud, ööl vastu 15.03.2012 toime pandud vargus on üldse esimene kriminaalkorras karistatav tegu K.E elus ning ka väärteokorras ei ole isikut varavastaste süütegude eest karistatud. Seetõttu ei saa lugeda, et varavastaste süütegude toimepanemine on selle inimese puhul harjumuskäitumine või eluviis. Kohus leidis, et vaatamata sellele, et isik on 8 päeva jooksul toime pannud kolm varguse episoodi, ei ole see käsitletav veel süstemaatilisusena. Kohtule nähtub avaldatud ja uuritud tõenditest, et isik oli alkoholijoobes, milline seisund soodustas süüteo toimepanemist, samuti on suuremad kahjud tekkinud varguse käigus lõhutud ja rikutud asjade tõttu.
3.2.Karistuse mõistmisel tuvastas kohus K.E käitumises kergendava asjaoluna kahju vabatahtliku hüvitamise KarS § 57 p 2 järgi. Kohtule nähtub OÜ Windmaker poolt esitatud tsiviilhagist ja selle täiendusest, et K.E on hüvitanud kahju kogusummast 477,27 eurot, s.o 149,66 jäi veel tsiviilhagi katteks hüvitamata. Seega on isik temale süüks arvatud kolmest episoodist kahe osas vabatahtlikult hüvitanud kahju osaliselt. Kuna isik ei tööta ega õpi, siis puuduvad sissetulekud suuremal määral kahju hüvitamiseks. Asjaolu, et isik on kahju osaliselt vabatahtlikult hüvitanud, on käsitletav kergendava asjaoluna. Kohus leidis, et isiku poolt avaldatud kahetsus ei ole käsitletav KarS § 57 p 3 toodud kergendava asjaoluna ning pelgalt kahetsuse avaldamine ei näita seda, et isik ka tegelikult tehtut kahetseb. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isikut ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 10, millest enamiku moodustab alkoholiseaduse § 71 rikkumine. Kõiki iseloomustavaid asjaolusid kogumis hinnates maakohus leidis (otsuse lk 34-35), et karistuse eesmärgid on K.E suhtes täidetavad ka ilma talle šokivangistust kohaldamata.
4.Kannatanu E. K esitas tsiviilhagi temale kuuluvast Põltsamaa linnas XXX asuvalt elumajast varguse esemeks olevate asjade hüvitamiseks ning varguse käigus lõhutud ja rikutud asjade hüvitamiseks kogusummas 3172,47 eurot (II kd tl. 189-205). E. K on esitanud kohtule kolm tsiviilhagi: esimene 02.05.2012 (I kd tl. 146-149), teine 20.09.2012 (I kd tl 157-159) ja kolmas 09.02.2013 koos lisadega (II kd tl. 189-205). Kohtule nähtuvalt on kannatanu leidnud ka kohtuistungil selgitusi andes, et tsiviilhagi suurus on 3172,47 eurot, mis kattub kolmandana esitatud tsiviilhagiga ning kohus sellest, kui viimati esitatust, ka lähtus. Samuti märkis kohus (otsuse lk 25-26), et kannatanu esindaja on kohtuistungil soovinud esitada kohtule täiendatud tsiviilhagi summas 5104,24 eurot ning taotlenud selle rahuldamist. Esitatud nõue koosneb varalise kahju hüvitamise nõudest ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudest, kusjuures mittevaraline kahju seisneb kannatanule hingelise valu ja kannatuste tekitamises (lk 69-70 III kd). Kohus on kohtuistungil võtnud seisukoha, et kuna nõue on suurenenud ning asja menetletakse lühimenetluses, mittevaralise kahju kohta puuduvad toimikus tõendid ning seda ei ole kohtueelses menetluses käsitletud, uuritud ega tõendatud, siis ei ole võimalik seda tsiviilhagi juurde võtta. Tsiviilhagi saab kriminaalasjas esitada üksnes prokuratuuri kaudu ja KrMS § 225 lg 1 määratud tähtajaks (KrMS § 38 lg 1 p 2). Kui tsiviilhagi ei ole esitatud prokuratuuri kaudu, jääb see läbi vaatamata (KrMS § 2631 lg 2). Lühimenetluses jääb kohtuistungil esitatud uus tsiviilhagi asja juurde võtmata. Seega lähtus kohus tsiviilhagi lahendamisel kannatanu poolt
09.02.2013 esitatud tsiviilhagist, milles on nõude kogusumma 3172,47 eurot. Kannatanu kinnitas selle nõude juurde jäämist ka kohtuistungil (lk 75-78 III kd). Tsiviilhagi 3172,47 euro nõudes rahuldati ning mõisteti G.V-lt ja K.E-lt solidaarselt välja.
5.Asitõendite üle otsustamisel määras kohus KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel anda muruniiduk Megagroup, mudel nr. 5110/5121xSS riigi omandisse selle võõrandamiseks tsiviilhagi katteks. Lisaks määras kohus KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel anda Anton Starkopfi keraamiline reljeef „Tants palliga“ (purustatud) ja Helina Tilga neli käsitsimaalitud keraamilist plaati (purustatud) riigi omandisse. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
6.Tartu Maakohtu 10.10.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu E. K esindaja vandeadvokaat S. Raudsepp, kes palub tühistada otsus osaliselt – tsiviilhagi ja asitõendite jaotuse osas ning K.E-le mõistetud karistuse osas.
6.1.Kohus keeldus kriminaalasja juurde võtmast ja arutamast tsiviilhagi täiendavat avaldust ja õiguslikku põhjendust, millega kannatanu palus süüdistatavatelt välja mõista temale tekitatud mittevaralise kahju summas 2000 eurot. Kohus põhjendas hagist keeldumist sellega, et kuivõrd asja arutamine toimub lihtmenetluses, siis ei saa kohtuistungil esitada uusi tõendeid ja mittevaralise kahju nõudes ei ole esitatud tõendeid ega neid uuritud. Samas tegi kohus eelistungil kannatanu esindajale ülesandeks kohtuistungil põhjendada ja selgitada tsiviilhagi, seega on kohtu seisukohad vastuolulised. Samuti tuleb märkida, et täiendava avalduse näol ei olnud tegemist uute tõendite esitamisega, vaid hagi õigusliku põhjendamisega kirjalikus vormis. Mis puutub mittevaralise kahju nõudesse, siis oli kannatanu kohtueelse uurimise käigus esitanud mittevaralise kahju nõudes hagi summas 6000 eurot, seega ei olnud kohtus esitatud täiendav avaldus mitte uus tõend, vaid tsiviilhagi vähendamine kannatanu poolt. Ka kohtu väide, et mittevaralise kahju väljamõistmiseks puudusid tõendid, on ebaõige. Teatavasti hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. See väljendus antud asjas E. K tervise halvenemises ja tema hingelises valus tema lapsepõlvekodu ja vanematu mälestuse küünilises rüvetamises süüdistatavate poolt, nende jõhkras vandaalitsemises. Eeltoodu kohta olid kohtueelses menetluses kogutud kõik tõendid – sündmuskoha ja asitõendite vaatlus, tunnistajate ütlused, süüdistatavad tunnistasid ennast lõhkumistes süüdi, kohtuistungil andis kannatanu E. K toimunule põhjaliku ja ammendava hinnangu, ainult kohus jättis selle kohta seisukoha alusetult võtmata. Tuleb ka märkida seda, et kohtueelse uurimise ajal pöördus kannatanu E. K prokuröri M. Luga poole taotlusega arestida tsiviilhagi tagamiseks süüdistatava K.E vanemate vara, kuid prokurör keeldus sellest, väites, et K.E saab varsti 18-aastaseks, siis vastutab ta ise ja vanematel puuduvat vara, milline väide oli täiesti paljasõnaline. Selline seisukoht on seadusevastane ja kahjustab kannatanu huve ning tekitab kannatanule varalist kahju. Kohtueelset uurimist venitati käesolevas asjas poolteist aastat ja K.E saigi 18aastaseks. Eeltoodust tulenevalt taotleb apellant kaevata kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja süüdistatavatelt 2000 euro väljamõistmist mittevaralise kahju heastamiseks.
6.2.Asitõendite jaotamise osas on kohus (otsuse p 5.5. ja 5.6.) andnud E.K. kuuluva muruniiduki ning Anton Starkopfi keraamilise reljeefi „Tants palliga“ (purustatud) ja Helina Tilga neli käsitsimaalitud keraamilist plaati (purustatud) riigi omandisse, sealjuures ebaõigesti juhindunud Vabariigi Valitsuse 30.07.204 määrusest nr 263. Nimetatud määrus reguleerib asitõendite osas ainult asitõendite arvelevõtmist ja hävitamist, mitte aga nende üleandmist
riigile või teistele isikutele. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Kohtuistungi protokollist võib ekslikult aru saada nagu ei oleks E. K neid esemeid tagasi soovinud. Selle kohta on E. K teinud istungi protokolli paranduse (seda küll hilinenult, sest talle ei antud protokolli tutvumiseks, hiljem sai ta kohtult osalise protokolli). Tuleb märkida, et nimetatud esemed kujutasid endast mitte ainult kunstiväärtusi, vaid ka kalleid mälestusesemeid, mida kannatanu on kogu aeg rõhutanud. Eeltoodust tulenevalt taotleb apellant kohtuotsuse p 5.5. ja 5.6. tühistamist ja muruniiduki ning kunstiteoste tagastamist kannatanu E.K. .
6.3.Apellant leiab, et süüdistatav K.E-le mõistetud karistus on liialt kerge. Samuti on kohus ebaõigesti jätnud tema tegude kvalifitseerimisel süüdistusest välja KarS § 199 lg 2 p 9. K.E pani lühikese aja jooksul toime kolm teise astme kuritegu, mis on käsitletav kuritegude toimepanemisena süstemaatiliselt. K.E on varem korduvalt väärtegude eest karistatud, ta ei tööta ega õpi. Ta ei ole kannatanu ees vabandanud ega mitte midagi teinud kahju heastamiseks. Seega leiab apellant, et K.E kuritegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja karistada 8 kuulise vangistusega, millest kuulub reaalselt ärakandmisele 3 kuud ja ülejäänu osas kohaldada tingimuslikku karistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7.Ringkonnakohtu istungil jäi kannatanu apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde, välja arvatud asitõendiks oleva Helina Tilga nelja käsitsimaalitud keraamilise plaadi (purustatud) tagastamise nõudes, olles nõus selle riigi omandisse jätmisega. Prokurör nõustus kannatanu taotlustega tagastada talle asitõendiks olevad muruniiduk ja keraamiline reljeef „Tants palliga“ ning süüdi tunnistada K.E ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Ülejäänud taotlustele (täiendav tsiviilhagi nõue ja K.E karistus) vaidles prokurör vastu. Kaitsjad ja süüdistatavad vaidlesid apellatsioonile vastu, välja arvatud asitõendiks olevate muruniiduki ja keraamilise reljeefi tagastamise nõudele. Ülejäänud taotluste osas leiti, et need on põhjendamatud ning paluti maakohtu otsus muutmata jätta.
7.1.Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kannatanu, tema esindaja, süüdistatavad ja kaitsjad ning prokuröri, leiab, et apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt, see on kuriteo kvalifikatsiooni osas ning asitõendiks olevate muruniiduki ja keraamilise reljeefi „Tants palliga“ kannatanule tagastamise nõudes. Ülejäänud nõuded on põhjendamatud ja rahuldamisele ei kuulu.
7.2.Ringkonnakohus leiab, et kuigi kannatanu taotleb süüdi tunnistada K.E ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mida toetas ringkonnakohtus ka prokurör, ei kuulu see taotlus rahuldamisele, kuid kriminaalasja materjalidest lähtudes on alus süüdi tunnistada K.E KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Ringkonnakohus leiab, et seejuures ei ole rikutud K.E kaitseõigust, sest tegemist on kannatanu apellatsiooniga, mis vastavalt KrMS §-le 340 lg 4 võimaldab süüdistatava olukorda ka raskendada. Antud juhul raskendamisega tegu ei ole, sest KarS § 199 lg 2 p 9 on KarS § 199 lg 2 p 4 suhtes erinorm, kuna süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda, kaks episoodi annavad üksnes korduvuse p 4 mõttes.
Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 22-23), miks ei ole K.E käitumises süstemaatilisuse tunnust ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Küll aga jättis maakohus seejuures täitmata nõude, et kohtu otsustus süüdistatava osalise õigeksmõistmise kohta peab kajastuma ka kohtuotsuse resolutiivosas (RKKKo nr 3-1-1-13313 p 18-19; 3-1-1-61-08 p15.1). Samuti ei ole maakohus käsitlenud võimalust, et kui KarS § 199 lg 2 p 9 koosseis puudub, miks ei või tegemist olla KarS § 199 lg 2 p 4 koosseisuga, rikkudes sellega KrMS § 268 nõudeid. See minetus on aga ringkonnakohtu poolt KrMS § 340 alusel kõrvaldatav, mida käesoleval juhul ka tehakse.
7.3.Maakohus tuvastas, et K.E pani toime 3 varguse episoodi ja seda pole vaidlustatud. Kuna süstemaatilisust ei tuvastatud, siis on tegemist korduvusega KarS § 199 lg 2 p 4 mõttes, sest juba 2 episoodi annavad selle tunnuse. Seejuures ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Oluline on ainult see, kas vargusega tekitatud kahju suurus ületas KarS §-s 218 lg 2 toodud kriteeriumid. Antud juhul on need nõuded täidetud, sest OÜ Windmakerile tekitati esimese episoodiga kahju 323,70 eurot ja teisega 313,11 eurot. Seega kuulub K.E süüditunnistamisele KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi.
7.4.Ringkonnakohus leiab, et K.E-le mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. Maakohus on karistuse mõistmist väga põhjalikult käsitlenud (otsuse lk 31-36) ja põhjendanud, miks karistuse eesmärgid on K.E puhul täidetavad ka ilma tema suhtes šokivangistust kohaldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus leiab, et K.E-le KarS § 75 alusel pandud kontrollnõuded ja lisakohustused annavad talle võimaluse näidata oma seadusekuulekust ning ta on teadlik, et nende kohustuste rikkumine võib kaasa tuua talle kogu mõistetud karistuse (8 kuud vangistust) täitmiselepööramise.
7.5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus õigustatult lähtus E. K tsiviilhagi lahendades 3172,47 euro nõudest ja põhjendas (otsuse lk 24-29), miks ei ole seaduslikku alust täiendavalt esitatud nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et tegemist on lühimenetlusega, mille menetluslikku eripära on korduvalt kohtupraktikas käsitletud, viimati Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-98-13 p 7-13 ja nr 3-1-1-1-14 p 16-20. Lühimenetluses puudub kannatanul õigus kohtulikul arutamisel taotleda uute tõendite lisamist, mida talle ka kohtuistungil piisavalt selgitati (III kd lk 75 pöördel-76). Kannatanu E. K on kriminaalasjas esitanud 3 erinevat tsiviilhagi, kusjuures kohtus jäi ta viimasena esitatud 3172,47 euro suuruse nõude juurde (III kd lk 76 pöördel ja 79). Seega ei ole alust rahuldada 09.10.2013 maakohtus täiendavalt esitatud (III kd lk 69-70) tsiviilhagi mittevaralise kahju summas 2000 eurot nõuet (kogusumma 5104,24 eurot) ning maakohus õigustatult mõistis välja 3172,47 eurot.
7.6.Asitõendid ja nende kannatanule tagastamisest tulenev hagi vähendamine. Maakohus asitõendite üle otsustamisel määras KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel anda muruniiduk Megagroup, mudel nr. 5110/5121xSS riigi omandisse selle võõrandamiseks tsiviilhagi katteks.
Lisaks määras kohus KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel anda Anton Starkopfi keraamiline reljeef „Tants palliga“ (purustatud) ja Helina Tilga neli käsitsimaalitud keraamilist plaati (purustatud) riigi omandisse. Seejuures maakohus lähtus Vabariigi Valitsuse 30.07.2004 määrusega nr 263 kehtestatud „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korrast“. Apellatsioonis on vaidlustatud nimetatud määrusele tuginemine, sest see käsitleb põhiliselt konfiskeeritud vara. Ringkonnakohus nõustub apellandiga ja leiab, et maakohtu sellekohased viited VV määrusele nr 263 (otsuse lk 30-31) ei ole asjakohased, sest need ei tulene määruse tekstist. Nimetatud määrusest 3. peatükk käsitleb üldisemalt asitõendeid, kuid seda ainult nende arvelevõtmise ja hävitamise osas. Järgnevates peatükkides reguleeritakse muuhulgas ka kiiresti riknevate asitõenditega seonduvat. Maakohtu poolt viidatud nimetatud määruse § 7 käsitleb konfiskeeritud vara peatükis olevat ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asjade üleandmist. Kannatanu ringkonnakohtu istungil jäi oma taotluse juurde, kuid loobus nõudest tagastada talle Helina Tilga neli käsitsimaalitud keraamilist plaati (purustatud). Ringkonnakohus leiab, et kannatanu taotlus kuulub rahuldamisele, sest KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Seega on oluline kannatanu soov, sest kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kannatanu soovis muruniidukit tagasi. Lisaks sellele taotleb ta hüvitada 1/3 selle väärtusest, millele lisada 40 eurot asendusniiduki laenutamisega seotud kulude katteks. Kuna tagastatav muruniiduk on vaja töökorda teha, siis ringkonnakohus peab põhjendatuks kannatanule hüvitada 1/3 muruniiduki väärtusest (1/3 262,66-st = 87,56), millele lisada asendusniiduki rent 40 eurot ehk kokku 127,56 eurot. Sellest tulenevalt väheneb süüdistatavatelt välja mõistetud tsiviilhagi 262,66 miinus 127,56 = 135,10 euro võrra ning neilt kuulub solidaarselt väljamõistmisele 3172,47 miinus 135,10 = 3037,37 eurot. Selles osas kuulub maakohtu otsus tühistamisele. Kannatanu soovis ka asitõendiks olevat keraamilist reljeefi tagasi, kuigi see on purustatud. Tegemist on kannatanu jaoks väga olulise mälestusesemega ja kuna tal pole rahalisi vahendeid selle taastamiseks, siis soovib ta ka selle maksumuse 1400 eurot täies mahus hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu taotlus kuulub rahuldamisele, sest tegemist on tema jaoks väga olulise mälestusesemega. Kuna see on purustatud ja seetõttu kannatanu kandis materiaalset kahju, siis tuleb talle hüvitada keraamilise reljeefi maksumus 1400 eurot, nagu maakohus seda ka tegi. Menetluskulud. Kaitsja adv A. Kello on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist apellatsiooniga tutvumise ning ringkonnakohtu istungil osalemise eest 288 euro ulatuses (sh käibemaks 48 eurot) seoses süüdistatav G.V-le riigi õigusabi osutamisega.
Kaitsja adv P. Paal on taotlenud riigilt 198 euro hüvitamist süüdistatav K.E-le , kes maksis nimetatud summa oma valitud kaitsjale, kes tutvus kannatanu apellatsiooniga ja osales selle arutamisel ringkonnakohtu istungil. Kannatanu esindaja adv S. Raudsepp on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist apellatsiooni koostamise ning ringkonnakohtu istungil osalemise eest 373,40 euro ulatuses (käibemaksu vaba) seoses kannatanu E. K riigi õigusabi osutamisega. Ringkonnakohus leiab, et need taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele ning nimetatud summad väljamaksmisele. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Käesoleval juhul ringkonnakohus tegi lahendi KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel ning sellest tulenevalt jäävad välja mõistetud menetluskulud riigi kanda.
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.