lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-7087/131

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 27.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-7087/131
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
27.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1612
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-7087/37Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja07.12.20111-11-7087/56Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.04.20121-11-7087/76Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja22.03.20131-11-7087/85Tartu Ringkonnakohus18.04.20131-11-7087/114Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.01.20141-11-7087/118Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja31.01.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-7087

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 31. jaanuari 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Nikolai Levtšenko ja tema kaitsja Harland Paas, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 31. jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Nikolai Levtšenko ja tema kaitsja Harland Paasi määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.N. Levtšenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.12.2011 kohtuotsusega KarS § 135 lg 2, § 214 lg 2 p 2, 4, 5 ja § 199 lg 2 p 5, 7 järgi ning lühimenetluses mõisteti talle karistuseks 5 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aeg algas 13.02.2011 ja lõppeb 13.10.2016.
2.Viru Maakohtu 31.01.2014 määrusega jäeti N. Levtšenko tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
3.
1-11-7087/243
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
02.01.2015
1-11-7087/278Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium09.02.2015
1-11-7087/290Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja12.01.2016
1-11-7087/295Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.04.2016
Maakohus asus seisukohale, et N. Levtšenko tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud.

3.1 Kohus märkis esmalt, et N. Levtšenkot karistatakse kriminaalkorras esimest korda ja vangistust kannab ta raske isikuvastase kuriteo (noorema kui kaheksateistaastase pantvangi võtmine) ja väljapressimise eest. Kohtuotsusest nähtub, et alaealist kannatanut hoiti tema tahte vastaselt reede õhtust pühapäeva õhtuni kinniseotuna lukustatud garaažis eesmärgiga sundida tema isa tütre tapmise või tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel üle andma raha 300 000 eurot. Alaealise kinnipidamisel tarvitati tema suhtes vägivalda. N. Levtšenko oli pantvangi võtja – initsiaator, kes vedas ka alaealise julma kuritegu toime panema. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 2 korral. 3.2 Edasi tuvastas kohus, et vanglas N. Levtšenkol distsiplinaarkaristused puuduvad, kuid seoses KarS § 121 tunnustel algatatud kriminaalmenetlusega viibib kinnipeetav eraldi lukustatud kambris. Antud asjaolu kajastab tema käitumist ja suhtumist kehtestatud korda. 3.3 Maakohus sedastas asjaolu, et N. Levtšenko poolt toime pandud kuriteo eesmärgiks oli materiaalse kasu saamine ja leidis, et kuna vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht, võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. N. Levtšenko puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. 3.4 Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu ja lähedaste tugi ei ole kohtu hinnangul piisavad õigustamaks tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Toime pandud julma I astme kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja kindla elukoha olemasolu. N. Levtšenkol oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud teda toime panemast kuritegu. 3.5 Kohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid. Kohus nõustus prokuröri seisukohaga, et isik on küll esmakordselt karistatud, kuid tegemist oli niivõrd raske kuriteoga, millele proportsionaalseks karistuseks on üksnes vangistus. Tegemist oli kannatanu ja tema lähedaste õigushüvesid äärmiselt riivava käitumisega. Kuriteo raskust arvestades ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. N. Levtšenko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

4.N. Levtšenko kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist järgmistel põhjendustel. 4.1 Kaitsja leiab, et Viru Maakohtu määruses on järgmised faktivead: - Ekslik on kohtu seisukoht, et vabanedes puudub kinnipeetaval töökoht. Kohtule on esitatud tõend kinnitamaks, et OÜ XXX garanteerib N. Levtšenkole ehitustöölise ametikoha; - õige ei ole kohtu märgitu, et kinnipeetava suhtes on KarS § 121 alusel algatatud kriminaalmenetlus, kuna kõnealuses asjas on N. Levtšenko hoopis kannatanuks, kelle julgeoleku tagamiseks kohaldati tema eraldi kambrisse paigutamist; - kohus on valesti tõlgendanud KrS § 76 lg 3 sätestatut, kui märkis, et ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid. -2-

Mitte vähem oluline on sätte viimane osa, mis kohustab kohut muuhulgas arvestama tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtul ei ole põhjust kahelda süüdimõistetu kinnitustes, et ta on aru saanud enda süüst, kuriteo äärmisest jõhkrusest ja teinud sellest olulised järeldused; - isikule karistuse mõistmisel on individuaalne ja preventatiivne eesmärk. Õigusemõistmise seisukohast on olulisem siiski individuaalse eesmärgi täitmine. Kohtu seisukoht kannatanu ja abstraktse ühiskonna õiglustunne olulise riive kohta on täiesti paljasõnaline ja emotsionaalne. - põhjendamatu on kohtu seisukoht selles, et tingimuslik karistus ei paneks N. Levtšenkot hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning tema puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. Asjaolu, et isik on ühel korral sooritanud raske kuriteo, ei anna alust eeldada tema jätkuvat kuritegelikku käitumist. Vastupidi, N. Levtšenko on teadvustanud õiguskuuleka käitumise vajadust ja kinnitab et soovib pühenduda perekonnale ja tööle. Vähetähtis ei ole siinjuures asjaolu, et tal on 4-aastane poeg, kes ei ole isaga saanud suhelda viimased kolm aastat; - prokuröri ja kohtu seisukoht, et praeguseks N. Levtšenko poolt ära kantud karistus on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes kogu karistusega, on emotsionaalne ja õiguslikult vale. Juhul, kui seadusandja on ette näinud võimaluse ja tähtajad ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole juriidiliselt korrektne väita, et ära kantud karistuse aeg on liiga lühike.

5.N. Levtšenko oma määruskaebuses taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. 5.1 N. Levtšenko selgitab kaebuses, et maakohtu märgitu temal töökoha puudumisest ei vasta tegelikkusele. Ta on asjas esitanud OÜ XXX tõendi, mille kohaselt kinnitab osaühing, et nad võtavad ta vanglast vabastamisel ehitustöölise ametikohale. 5.2 Teiseks suunab N. Levtšenko ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et KarS § 121 tunnustel algatatud kriminaalasjas on teda üle kuulatud hoopis kannatanuna. Hetkel on kriminaalasjas menetlus aga lõpetatud. Distsiplinaarkaristused puuduvad tal kolme aasta jooksul, milline asjaolu peegeldab objektiivselt tema käitumist ja suhtumist. 5.3 Kinnipeetav leiab, et vangistuse eesmärk on inimeste parandamine, nende mõtlemise ja käitumise parema poole muutmine, inimlike omaduste säilitamine ja arendamine. Kuna vangla iseloomustus omab tähtsust, siis selle alusel võib öelda, et see eesmärk on saavutatud. Temalt kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagi ja kohtukulusid saab ta tasuma hakata pärast vanglast vabanemist. 5.4 N. Levtšenko märgib ka, et kuigi Viru Maakohus jagab prokuröri arvamust, et tema ennetähtaegne vabastamine riivab kannatanu õiglustunnet, on see ainult prokuröri oletus. Kannatanu sellekohast arvamust kohtule esitanud ei ole. Seega võib oletada, et kannatanu hoopis toetaks tema vabastamist, kuna ta saaks hakata hüvitama kannatanule tekitatud kahju. Prokuröri arvamust toetab Viru Maakohus ka selles, et ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes kohtu poolt mõistetuga. Tähelepanu tuleb aga pöörata asjaolule, et isikul, keda on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo eest, on õigus elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks, kui ära on kantud vähemalt pool kohtuotsusega mõistetud liitkaristusest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et N. Levtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. -3-

6.1 Kolleegium märgib, et isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel peab kohus arvestama KarS § 76 lg 3 sätestatut, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega omavad tähtsust kõik loetelus sisalduvad punktid ja nende liigitamine tähtsateks ning vähemtähtsateks ei ole asjakohane. Küll ei ole aga välistatud, et sõltuvalt konkreetse ennetähtaegse vabastamise asjaoludest võivad mõningad asjaolud toodud loendis siiski teistest kaaluandvamateks osutuda. 6.2 Hinnates käesolevas asjas esitatud materjale, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et antud juhul on põhjendatud omistada KarS § 76 lg 3 loendis nimetatutest suuremat tähendust N. Levtšenko poolt sooritatud kuriteo asjaoludele. Nimelt on madalama astme kohus õigesti leidnud, et N. Levtšenko poolt toime pandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul sedavõrd kaalukad, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse eesmärkidega ja seda vaatamata kinnipeetava vangistusaegsele heale käitumisele ning vabanemisel heade elutingimuste ees ootamisele. Harju Maakohtu 07.12.2011 otsusest nähtuvalt seisnes N. Levtšenko kuritegu isikute grupis alaealise tüdruku pantvangistamises ja tema isalt raha välja pressimises. Kannatanule löödi korduvalt rusikaga näkku, põhjustati verejooksuga ninaluu murd, ta seoti kinni kaabliga ning teda hoiti vigastatuna ja kinniseotuna talvel ligi kaks päeva pimedas ning külmas kütmata garaažis penoplastile asetatud magamiskotis, tropp suus ja kleeplint ümber pea. Kannatanul võimaldati tualeti asemel kasutada ämbrit pantvangistajate meeste juuresolekul ja teda sunniti oma isale ähvardusi ette lugema. Ähvarduste kohaselt lubati kannatanu happega üle valada ja ära tappa, kui tema isa lunaraha ei maksa. Kannatanul tekkisid üleelatu tõttu psühholoogilised häired ning ta vajas pikaajalist nõustamist ja ravi antidepressantidega. Maakohtu otsuse kohaselt tegutses N. Levtšenko äärmiselt külmavereliselt ja sihikindlalt, ta oli üks kuriteo toimepanemise initsiaatoritest ja tegemist oli detailselt välja töötatud kuriteoplaaniga. Taolise kuriteo äärmuslikud tehiolud eristuvad kindlasti tavalisest kohtupraktikast. 6.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades eeltoodud kuriteo asjaolusid ei oleks N. Levtšenko vabastamine kooskõlas üldpreventiivsete kaalutluste ja ühiskonna õiglustundega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et raskete kuritegude toimepanemine toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni ning nii süüdimõistetule kui teistele ühiskonnaliikmetele tuleb anda selge signaal toimepandu hukkamõistetavusest. Käesoleval ajal on süüdimõistetu ärakandmata karistusaeg veel liiga pikk ja N. Levtšenko karistuse eesmärke ei saa lugeda täidetuks. 6.4 Kohtukolleegium on seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda veenvamad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nii ei saa süüdimõistetut vabastada temal töö- ja elukoha olemasolule, lapsega suhtlemise soovile ning sõnades väljendatavale kahetsusele tuginedes. Ka teised kaebustes esitatud väited, s.h maakohtu määruses sisalduvatest ebatäpsustest, ei väära ringkonnakohtu seisukohta N. Levtšenko ennetähtaegselt vangistusest vabastamise põhjendamatusest ja kolleegium neid seega põhjalikumalt ei analüüsi. 6.5 Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas -4-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.