Kriminaalasi nr 1-14-430
26.veebruaril 2014.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul prokuröri abi Marina Kalistratova kaitsja Leelo Viil osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja L.L Ik XXX, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: XXX(kannab karistust Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral viimati 29.11.2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 – § 25 lg 2 järgi (ärakandmata karistus 1 kuu ja 26 päeva vangistust), karistus kantud ja vabanes 22.01.2014.a. väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: L.L-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes süstemaatiliselt on toime pannud vargusi: 30.08.2013.a. ja 09.09.2013.a., taas ajavahemikul 10.10.-15.10.2013.a. viibides , XXXasuva korteris võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil emale XXX kuuluva tahvelarvuti Huawei MediaPad väärtusega 300 eurot, tekitades sellega varalist kahju XXX summas 300 eurot. Seega L.L pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud L.L seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Oli nõus tsiviilhagi hüvitamisega. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Kannatanu XXX ülekuulamise protokolli koos lisaga, millest kannatanu on andnud ütlusi, et 10.10.2013.a. õhtul oli aadressil XXX tahvelarvuti alles. 15.10.2013.a. kella 16:00 ajal avastas, et tahvelarvuti riiulilt oli varastatud. Varguses kahtlustab oma tütart L.L-i. Aeg ajalt käib tütar kodus ning tal on korteri võtmed. Tütar tarvitab narkootikume ja on ka varem esemeid
varastanud. Ta ootas mõned päeva, et tütar tooks arvuti koju, kuid ei toonud. Tütar Kristina andis arvuti Puhangu tänava pandimajja. 27.10.2013.a. läks koos Kristina isaga Puhangu 10, Tallinnas asuvasse pandimajja ning näitasid tahvelarvuti karpi ja uurisid kas noor naisterahvas on selle pandimajja toonud. Peale pandimajas käimist tegid avalduse politseisse. Tahvelarvuti, mille Kristina kodunt varastas oli hõbedast värvi Huawei MediaPad Lite, mille maksumus on 300 eurot. Soovib esitada tsiviilhagi summas 300 eurot. /tl 2-4; 22-29/; Kahtlustatava L.L-i ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et elab koos vanematega aadressil XXX. Koju tal on vaba juurdepääs, tal on olemas korterivõtmed. 15.10.2013.a. võttis ta kodust emale kuuluva tahvelarvuti Huawei ning samal õhtul pantis tahvelarvuti 25 euro eest pandimajja Koplis Puhangu tänav 10. Saadud raha eest ostis endale narkootikumi. Vanematele ütles, et jättis tahvelarvuti sõbranna juurde, kuna arvas, et ostab pandimajast tahvelarvuti ise välja. Ta ei saanud seda teha, kuna pandi vangi. Ta kahetseb tegu. /tl 8-12/; Tunnistaja XXXülekuulamise protokolli koos lisaga, mille kohaselt Puhangu tn 10 pandimajja pantis 15.10.2013.a. L.L (ik XXX) tahvelarvuti Huawei ning sai 25 eurot selle eest. Järgmisel päeval müüdi tahvelarvuti maha. Annab välja lepingu nr 13j/1507 koopia, millest nähtub, et L.L on pantinud pandimajja tahvelarvuti Huawei ja on selle eest saanud 25 eurot. /tl 15-21/; Hagiavaldust, mille kohaselt varastas tema tütar L.L ajavahemikul 10.10.2013.a. kella 16:00 kuni 15.10.2013.a. aadressil XXX tahvelarvuti Huawei Media Pad väärtusega 300 eurot. Seoses sellega esitab tsiviilhagi summas 300 eurot, mille palub kanda XXX a/a XXXXXXXXXXX Danske pank. /tl 30-32 /; Teatis Karistusregistrist, millest nähtub, et L.L on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral ning viimati 29.11.2013.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 – § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 kuu 26 päeva. Karistusaja lõpp on 22.01.2014.a. Samuti isikut on varem väärteo korras karistatud 16-l korral rahatrahvidega. Rahatrahvid on kõik tasumata. /tl 33-35/; 29.11.2013 Harju Maakohtu otsus, mille kohaselt L.L-ile mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 kuu ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 27.11.2013.a. /tl 36-37/; 26.09.2013 Põhja Prefektuuri otsus, mille kohaselt L.L-ile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. /tl 41/; 09.09.2013 Põhja Prefektuuri kiirmenetluse otsus, mille kohaselt L.L-ile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 40 eurot. /tl 42/; Ülaltoodud tõenditega on L.L-i poolt toime pandud vargus tõendamist leidnud nii süüdistatava enda ütlustega, mille kohaselt ta selgitas, et võttis oma ema (kannatanu XXX) tahvelarvuti Huawei MediaPad Lite ning pantis selle pandimajja. Süüdistatava ütlused on kattuvad nii kannatanu XXX, kui ka tunnistaja XXXütlustega. Tunnistaja on selgitanud, et süüdistatav L.L pantis pandimajja tahvelarvuti Huawei MediaPad Lite ning sai selle eest 25 eurot. Esitatud on hagiavaldus, mille kohaselt tuleb kannatanule XXX ́ile hüvitada tahvelarvuti maksumus 300 eurot ulatuses. 26.09 ja 09.09.2013.a. Põhja prefektuuri otsustest nähtub, et süüdistatavat L.L-i on varem karistatud KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahvidega. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on L.L-i süü kuriteoepisoodis tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. L.L on isikuks keda on varasemalt korduvalt karistatud varavastase
kuritegude toimepanemise eest, käesolevas kriminaalasjas süüdistati teda kokku 1 varguse episoodi toimepanemises ning ta on vargused toimepannud süstemaatiliselt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et L.L-i karistati viimati kriminaalkorras 29.11.2013.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9- § 25 lg 2, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 kuu ja 26 päeva, karistus on tal täielikult kantud ning karistuse kandmiselt vabanes L.L-i 22.01.2014.a.. L.L-i on kriminaalkorras varem karistatud 2-l korral. Väärteokorras on isikut samuti korduvalt karistatud. L.L-i poolt toimepandud kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on jätkanud eelmistest karistustest (s.h vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, ei ole varasemalt tasunud ka väiksemaid rahalisi kohutusi väärteoasjades mõistetud rahatrahvide näol ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse tasumiseks kuna isikul puudub kindel sissetulek. Seega kohus leiab, et L.L-i ei saaks rahalist karistust täita. Isik on jätkanud ka varguste toimepanemist, hoolimata asjaolust, et teda on nende eest karistatud korduvalt ka reaalse vangistusega. Seega on kohtu hinnangul karistuse eesmärgid saavutatavad vangistuse kohaldamisega. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust ning kohtu seisukoha kohaselt võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust alammääras. Kohus peab põhistatuks karistada L.L-i 2 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 20 päeva vangistust), seega on L.L-ile mõistetavaks karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1ja § 65 lg 1 alusel mõista L.L-ile liitkaristus lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks eelmise Harju Maakohtu 29.11.2013. a otsusega mõistetud raskema karistusega vangistusega 2 kuud, seega lugeda karistus kantuks. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub L.L-ilt KrMS § 175 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine L.L erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on noore töövõimelise naisterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama. Kohus leiab, et süüdistatavalt sundraha välja mõistmisele ei kuulu kuivõrd käesolevas kriminaalasja menetlusesemeks oleva süüteo on L.L pannud toime enne eelmist kohtuotsust. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju
hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on L.L-i süü kannatanutele kuulunud asjade suhtes varguste toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas esitatud kannatanu XXX poolt esitatud tsiviilhagi summas 300 eurot on põhjendatud täies ulatuses ning kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.L KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada 2 kuulise kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 kuu ja 10 päeva. Vastavalt KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus 1 kuu ja 10 päeva kui kergem karistus lugeda kaetukuks Harju Maakohtu 29.11.2013. a otsusega mõistetud raskema karistusega vangistusega 2 kuud, seega lugeda karistus kantuks Tõkend – vahistamine tühistada. Välja mõista L.L-ilt tsiviilhagi summas 300 eurot XXX kasuks (a/a XXXXXXXXXX Danske pank). Välja mõista L.L-ilt kaitsjatasu summas 288 eurot riigi tuludesse. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. EE891010220034796011 SEB Pank; EE 932200221023778606 Swedbangas või EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.